Põlvkondadevahelised erinevused, suhted ja mõjud (8)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

1

doc

Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori – see on nii olnud juba sajandeid.

Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori ­ see on nii olnud juba sajandeid. Põlvkondadevahelised suhted on aastakümmetega kindlasti drastilisel määral muutunud. Tänapäevane ühiskond erineb hulgal meie esivanemate elust. Paljulapselised perekonnad ja põllul hommikust õhtuni põllul töötamine pole enam päevakorras. Sündimus on vähenenud ja noored ei pea tööd tegema. Sellest on ka tingitud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Lastel on raske mõista oma vanavanemaid ja vastupidi. Lapsed peavad vanade elutarkust seniilsuseks ja targutamiseks, vanainimesed peavad lapsi ülbeks ja üle käte läinud põlvkonnaks. Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised

Eesti keel

2

docx

Põlvkondadevahelised suhted muutuste lainel

Põlvkondadevahelised suhted muutuste lainel Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis varahommikust hilisõhtuni nii mõisniku põllu peal, kui ka oma aialapikesel ning loomalaudas. Tööle olid rakendatud nii lapsed kui vanavanemad. Tihti elasid koos mitu põlvkonda. Lapsi oli palju ühes peres ja pesast kaugele ei kiputud. Lapsed tegid tööd enamjaolt sundimata ja

Kirjandus

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................

Perepsühholoogia

14

docx

Perekonnaõpetus EKSAM

sotsiaalse kindluse, võrdsed partnerid, saavad igapäevaste toimetustega hakkama Perekonna ajalugu Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond: Elukohaks koopad, onnid Korilus, küttimine, kalapüük Matriarhaadilt patriarhaadile Laste ühine kasvatamine Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine Müüdid, rituaalid, sümbolid Ohverdamine Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1. saj eKr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused. Perekond monogaamne Abielu võimalik lahutada (mehel kergem) Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi sünnitada (eelkõige poegi) ja üles kasvatada Egiptus u 4.saj eKr-1.saj

Perekonnaõpetus

52

docx

Perekonna ökoloogia ja eetika loeng

 Aeganõudev- vaja longituuduuringut Suhtemustrid peres: mida rohkem inimesi seda rohkem suhtemustreid Õe/venna suhte etapid- uue õe või venna sünd  Muutused pere stsiaalses keskkonnas  Ebakindlus, kiindumussuhte kõikumine  Võimalikud tõrjumise/tõrjutuse probleemid  Tervise ja käitumishäired  Lapse mngu kestus ja mängu liik (õeks/vennaks olemisest) ja head suhted eakaasastega ennustava häis suhteid uue õe-vennaga (kuna poisid väga ei mängi selliseid mänge sp poistel raskem  90 % lastest muutub õe-venna sünni järel nõudlikumaks ja ulakamaks  Samast soost õ-evenna suhtes tuntakse rohkem kadedust  Negat emotsioone uue lapse vastu õdedel-vendadel ei saa päris ära hoida  Toimetulek: ema toetus enne sündi ja isa toetus peale teise sündi aitab last

Perekonnaõpetus

292

ppt

Inimeseõpetuse kursus „Perekonnaõpetus“

ning täita.  Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side.  Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993).  HOOLITSUS  Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused

Pedagoogika

145

ppt

Perekonna õpetuse kursus.(slaidiesitlus)

kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side.  Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993).  HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest ­ siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused.

Perekonnaõpetus

40

docx

Haridussotsioloogia problemaatika ja kontekst

jäävad tähelepanemata. Eriksoni arenguteooria •Mõiste „elutee“ viitab üksteisele järgnevatele eluetappidele (lapsepõlv, noorukiiga, täisiga, keskiga, pensioniiga), mida mõjutavad sotsiaalsed ja kultuurilised tegurid •Elutee kesksed põhimõisted on: ühiskondlik kontekst (sociohistorical   time   and   place), indiviidi iseseisvad valikud (human agency and personal control), sündmuste/tegevuse aeg (timing in/of lives) ning seotud elud ja sotsiaalsed suhted (linked lives and social ties). •Elutee teooriasse on koondatud nii ühiskondlik kontekst, indiviidi isiklikud valikud, sotsiaalsed rollid ja elusündmused kui kõik omavahel seotud indiviidi elutee aspektid. Becki individualiseerumise tees Beck (1986): inimeste elud on individuaalsed ettevõtmised, edu püütakse saavutada võistluslikus maailmas. Kõigi ühiskonnakihtide liikmete jaoks on suurenenud “riskid” sest

Pedagoogika

Kommentaarid (8)