50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
29 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
intothenight
Õppematerjali autor
Ratsionalism eitab kogemuse osa teadmiste saamises, viidates asjaolule, et kogemuse annavad meile meelte andmed, kuid meeled võivad petta (optilised illusioonid, hallutsinatsioonid jt. meelepetted). R.Descartes Descartes loob uue tervikpildi, mis tõukab troonilt aastasadu valitsenud Aristotelese poolt väljatöötatud mõistetesüsteemi, millesse skolastika takerdunud oli. Oli vaja värsket, teistsugust algust ning seda asus looma Descartes, kellest sai uusaja filosoofia rajaja, analüütilise geomeetria edasiarendaja, optika uurija ja mehhaanilise füüsika otsekohene kaitsja.. Mõistuse jõu piire ei tunnistatud oli vaja vaid leida loogiline üldvõti, meetod, mis tagaks tee teadusele. Descartes uskus, et tema oli selle meetodi leidnud Kahtluste puudumine - kõigist kujuteldavatest tingimustest vaba kindlus - see on kriteerium, millega tunnetust tuleb mõõta. Descartes leidis olemasolevatest teadmistest üksnes visandeid. Süstemaatiline kahtluse meetod
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia?
Vastus: Pythagoras Thales vesi. Anaximandros apeiron (piiritu, mittepiiriline). Saab olla lõputuigavene ja nõnda tuua esile lõputu arv piirilisi maailmu Anaximenes arche piiritletud, õhk nii aine kui ka sama apeiron. Mida üritas oma aporiaatidega (nt. Achilleus ja kilpkonn) tõestada Zenon? Vastus: Liikumine on illusioon Ainult üks nendest maailmavaadetest on vahetu. Vastus: Müüt Vahetud müüt, religioon. Teoreetilised filosoofia, teoloogia, teadus. Milline neist vaadetest pole teoreetiline? A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks
KEHA JA VAIMU PROBLEEM 1.Vähemalt inimese puhul eristatakse kehalisi ja mentaalseid protsesse (sündmusi, seisundeid). Tooge kaks näidet kummagi kohta. Kehalised protsessid (sündmused, seisundid) on nt käe tõstmine, kukla sügamine Mentaalsed protsessid (sündmused, seisundid) on nt mõtlemine, valu 2.Analoogia alusel järeldame, et ka teised inimesed mõtlevad, tunnevad valu jne. Milles seisneb siin analoogia järeldus? Me tõlgendame nähtut ja järeldame selle alusel. Eeldused ei tähenda veel seda, et see on tõene. 3.Täitke tabelid tuntumate keha ja vaimu teooriate kohta. Hinnake iga teooriat endale vastuvõetavuse järgi kümnepallisüsteemis. Keha ja vaimu dualistlikud teooriad Nimetus, lühiiseloomutus Kes pooldas seda teooriat? Dualistlik interaktsionism Rene Descartes (keha ja vaim mõjutavad teineteist vastastikku) Okasionalism Nicolas Malebranche (kehaliste ja mentaalsete protsesside va
Milline on õige käitumine? 4.Mida kujutab metafüüsika ja millised küsimused tõstatab? Metafüüsika uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjuseid(millest ja miks on tekkinud?) Mis on elu ja mis on surm? Kas elusolenditel saab eristada keha, hinge ja elu? Inimesed saavad olla vabad või on vabadus ainult ettekujutlus? Kas jumal on olemas? Kes ja milline on teie jumal? Kui jumal on olemas, miks siis on olemas kurjus? 5. Millised on filosoofia põhiküsimused? Kumb on primaarne kas vaim või mateeria? Kes me oleme hingeliselt? Kas inimese hing on teiste omadest isoleeritud, piiritletud ja muutumatu? Milline on igavik-kas oleviku, mineviku, tuleviku ,,summa" või antud hetkes elamine, igavene ,,nüüd"? 6.Kuidas vastaksid filosoofia põhiküsimustele usklik ja ateist? 7.Milles erinevad objektiivse ja subjektiivse idealisti maailmavaade? Objektiivne- kõik me oleme sellised nagu me tajume Subjektiivne- kõik me oleme tahte kujutised
filosoofia 1. Enesetest 1 Millise väite paikapidavuse üle saab otsustada kogemuse põhjal. a Õige! Pooled tudengitest käivad tööl. 2 Ratsionalismi seisukoht on, et a Õige! tõsikindel teadmine ei pärine kogemusest. 3 Leibnizi arvates ("Uued esseed inimmõistusest" Eessõna) a Õige! on mõned tõed sünnipäraste printsiipide alusel tõestatavad 4 Bertrand Russelli arvates sarnaneb filosoofia teadusega, sest a Õige! Mõlemad tunnistavad inimmõistuse autoriteeti. 5 Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes mahakirjutamisel paar näpuviga. Vastus on mõlemal õige. Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? a Õige! Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma
1.) Dualism- Millegi jagamine kaheks. (nt: inimese jagamine kaheks- keha ja vaim) Dualismi eriti tuntud vorm on Descartes'i dualism. Descartes oli esimene, kes samastas vaimu selgelt teadvuse ja eneseteadvusega ning eristas seda kehast. Tema sõnastaski esimesena keha ja vaimu probleemi praegu tuntud kujul. 2.) Okasonalism- on õpetus, mida pooldas prantsuse filosoof Nicolas Malebranche (16381715). Ta arvas, et kehaliste ja vaimsete sündmuste vahel ei ole otseseid põhjuslikke seoseid. Kehalised ja vaimsed sündmused on omavahel kooskõlas selle pärast, et Jumal neid kogu aeg kooskõlastab. Okasionalism oli kristliku fatalismi filosoofiline alus. 3.) Epifenomenalism- teooria, mida pooldas T.H.Huxley, kes väitis, et mentaalsed protsessid on vaid kehaliste protsesside epifenomenid. 4.) Biheiviorism- kujunes välja psühholoogias, seisneb veendumuses, et psühholoogia uurimisaineks peab olema inimeste(loomade) käitumine, mitte aga teadvus, hingeseisund jms. Pooldaja: J.Watson. Se
tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (7.-6.saj e.m.a) Filosoofia määratlusi: Simon Blackburn määratleb filosoofiat kui midagi, mis uurib maailma üldiseid ja abstraktseid tunnuseid ja mõtlemise kategooriaid, (F uurib mille abil maailmale läheneme). Elmar Salumaa määratleb filosoofiat kui igasugust inimlikku järelemõtlemist, mille abil püüab ta jõuda selgusele oma olemasolu kohta maailmas, aga ka maailma olemuses. (F kui järelemõtlemine). Sõna filosoofia kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses, maailmavaate tähistamiseks. Nt elufilosoofia, elualade filosoofiad (ärifilosoofia). Need on pmst juhtideed. II Filosoofia põhiprobleemid ja valdkonnad Camus arvates on filosoofia kõige tähtsam küsimus enesetapp – kas elu väärib elamist või mitte. Filosoofiaprobleeme käsitletakse koolkondades ja probleemid on erinevatel koolkondadel tihti erinevad. Koolkondi seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest, põhiprobleemidest jne ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid