Kas Esimene maailmasõda oli Teise maailmasõja jätk?
Esimene maailmasõda (1914-1918) lõppes Saksamaa kapitulatsiooniga.
11. novembril 1919. kogunesid I maailmasõja võitnud Entente '
riikide ehk NSVL liitlaste esindajad Pariisi lähistel Versailles '
lossis, et määrata kindlaks rahulepingu tingimused. Versailles `s
langetatud otsused mõjutasid järgneva kahe aastakümne jooksul kogu
Euroopa edasist arengut. Paljud ajaloolased on seisukohal, et just
selle lepingu otsused sillutasid tee II maailmasõja puhkemisele.
Versailles’ rahulepinguga tehti Saksamaale liiga. Saksamaalt nõuti
reparatsioone, kolooniate loovutamist Entante’ riikidele oma rahva
eraldamist Saksamaa riigist ehk Sudeedi piirkonna loovutamist
Tsehhoslovakkiale ja kõigele sellele lisaks desarmeeriti Saksamad.
Kõik need asjaolud ühtekokku olid seemneks, kust kasvas välja uus
sõda. Aja jooksul moodustasid need faktid kohutava poliitilise
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
71 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tauri12
Õppematerjali autor
Leedu, Läti ja Eesti territooriumite suhtes sellist nõuet polnud. Artikkel 443 nägi ette, et Saksa väed, mis vastavalt Compiegné'i vaherahule asetsesid ikka veel Baltimail, peavad jääma sinna kuniks võitjad seda vajalikuks peavad. Lahkuma hakkasid nad 1919. aasta lõpul. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline korraldus oli ülekohtune ja imperialistlik. Ränki rahutingimusi pooldas eriti Prantsusmaa. Esimese maailmasõja lõppedes oli Prantsuse Kolmas vabariik (1871-1940) oma võimsuse tipul. Pariisi poliitikuile viirastus hegemoonia Euroopas, mida taheti nüüd vormistada lepingutega ja lepingutesse. Arvati, et parim viis enda julgeolekut kindlustada on nõrgestades Saksamaad, koormata see võimalikult suurte reparatsioonimaksetega, ja ühtlasi luua nõnda Prantsusmaa hegemooniale tugev majanduslik alus. Mida rahukonverentsi liidrid taotlesid?
aasta märtsis (vana kalendri järgi veebruaris) Veebruarirevolutsioon, mille tulemusena loobus troonist keiser Nikolai II ja moodustus Venemaa Vabariik, mida asus juhtima Ajutine Valitsus eesotsas vürst Lvoviga. Novembris toimus aga Oktoobrirevolutsioon, millega bolševikud kukutasid Ajutise Valitsuse ja alguse sai Venemaa Nõukogude Vabariik, millest kujunes hiljem Nõukogude Liit. Veebruarirevolutsioon algas pealinnast Petrogradist sotsiaalsete probleemide süvenemise tulemusena. Toimuva maailmasõja tõttu oli tööstuse rõhk suunatud sõja toetamisele, suur osa põllumajanduses töötavatest meestest oli mobiliseeritud sõjaväkke ja seetõttu oli halvenenud linnade varustamine toiduainetega. 18. veebruaril streikisid sõjaväe tarvis militaartoodangut andva Putilovi tehase töölised, nõudes palgatõusu. 8. märtsil alanud demonstratsioonil nõuti kohalike sõjatehaste tööliste toiduainetega varustamise ja elamistingimuste parandamist
Kas Versailles` rahutingimuste pealesurumine Saksamaale oli m õistlik tegu? Jaanuarist 1919 kuni jaanuarini 1920 toimus Pariisis rahvusvaheline konverents. Selle kutsusid kokku Esimese maailmasõja võitnud Antanti riigid, et sõlmida kaotajatega rahulepingud. Saksamaa ja tema liitlased kutsuti kohale siis, kui lepingutekstid olid valmis. Nõukogude Venemaad Antant ei tunnustanud, teda osalema ei kutsutud. Põhiküsimused konverentsil otsustasid Inglismaa, Prantsusmaa ja USA. Kaotajariikidega sõlmiti 5 lepingut (Austria-Ungari jagunes kaheks). Neist tähtsaim Antanti ja Saksamaa vaheline Versailles` rahuleping sõlmiti 28. juunil 1919.
a Tähtsus: Venemaa astus I maailmasõjast välja. 2. Iseloomusta sõjakommunismi poliitikat. * toitu ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritud korras * konfiskeeriti toiduvarusid * kaotati palgad ja tasu suurema osa teenuste eest * majanduselu allutati riigikorrale 3. Millega on ajalukku läinud II Nõukogude Kongress Venemaal? (3) · rahudekreet - ettepanek sõdivatele riikidele alustada rahuläbirääkimisi · maadekreet - tühistati mõisnike suurmaaomand Moodustati esimene Nõukogude valitsus 4. Tõmba loetelust maha sobimatu isik. Põhjenda! KOLTSAK, DENIKIN, PETAIN, JUDENITS Loetelust tuleb maha tõmmata Petain, sest ta oli Prantsusmaa sõjaväelane. Ülejäänud isikud on Venemaa valgekaartlased. Koltsak - Venemaa admiral, polaaruurija ning valgekaartlik väejuht Vene kodusõjas ja Venemaa ülemvalitseja aastatel 19181920. Denikin - Vene sõjaväelane, üks valgekaartlaste relvastatud üksuste Vabatahtlike Armee ja
söendasid vaid kõige lootusetumad konservatiivid, aga ka mõned veidrikud, kel oli prohvetlik ajalootunnetus. Enamik siiski uskus progressi katkematusesse ning selle tulemuste pöördumatusesse. Aastad 1900-1913 olid optimismi võidutsemise aeg. Samas aga kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud, mis olid võimelised purustama elu sujuvat kulgu. b) 1914-1923. Kriisid aeg ja kogu 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ning poliitilise süsteemi lagunemise aeg: esimene maailmasõda, revolutsioon Venemaal, revolutsioonilised kriisid Euroopa riikides, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, 19.sajandil ja 20.sajandi algul juhtivat osa etendanud impeeriumide lagumine ning uute riikide teke ning uute rahvuste, klasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. c) 1919-1929. Maailm pärast Esimest maailmasõda ning rahvusvahelised suhted: sõjajärgset maailmakorda reguleerivate lepingute sõlmimine. 1920. aastate teisel
Marjanne Priidik 12.c klass Ajaloo olümpiaad Maailm 20. sajandi alguses. Esimene maailmasõda Maailma poliitiline kaart 20. sajandi algul : Impeeriumid : · 20. sajandi alguses oli Eestist kujunenud Vene impeeriumi majanduslikult ja kultuuriliselt enamarenenud alasid, kus toimus ülevenemaalisele turule orienteeritud tööstuslik ja põllumajanduslik suurtootmine. Sõjalised konfliktid 19. sajandi lõpus* ja 20. sajandi alguses : Inglise-Buuri sõda (18991902):
11* Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner- näiteks sõlmis Itaalia 1902.a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks. 12* ANTANT ( ENTENTE ): 13* Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ). 14* 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine. 15* Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel. 16* Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid