3 elementi Kreeka kultuurist meie kultuuris: 1. Tänapäeva teater sai alguse just Kreekast. Esialgu toimusid etendused kevadistel dionüüsiatel, mis olid veinijumal Dionysose auks peetavad mängud. Kui tänapäeval toimuvad siiski enamus etendused siseruumides, toimusid Kreekas etendused lageda taeva all. Esalgu oli näidend koori ja ühe näitleja vaheline dialoog, hiljem lisandus näitlejaid, kuid koorjäi mängima keskset osa. Peale dionüüsiate toimusid Ateenas ka pantenaiad, millega tähistati uue aasta algust. Ka tänapäeval on levinud uue aasta saabumise tähistamine suursuguste pidustustega. Vana-Kreekast said alguse ka tänapäeval tuntud teatrižanrid tragöödia ja komöödia. 2. Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtiva
ARUTLUS Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll? Kreeka kõrgkultuur, Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri
Saar on tuntud selle kosmopoliitse õhustiku poolest, 1960ndatel ja 70ndatel oli see Ateena aristokraatide ja Kreeka kunstnike meelispaigaks. Hydra meresõidutraditsioonid on pikaajalised, maailmakuulsaks said saare meremehed ja kaptenid Kreeka vabadussõja ajal türklaste vastu võideldes. Vaprate merekarude ja laevaomanike, kellest hiljem said rahvuskangelased, villad palistavad siiani saare sadamaid. Kreeka kunstil on olnud tohutu mõju Euroopa kunstile ja selle kaudu ka kogu maailma kunstile. Lisaks kujutavale kunstile leiame selgeid Antiik-Kreeka peegeldusi ka teatri-, tantsu-, moekunstis, arhitektuuris ja kirjanduses ning muidugi spordis. OLÜMPIA Olümpia on üks kõige tähtsamaid antiikpühapaiku, pühend Zeusile. Olümpia on olümpiamängude sünnikoht ja samu Looduskaunis piirkond on olnud pidevalt asustatud alates 3. a perioodi lõpus sai sellest usukeskus. Suurte olümpiavõistlejate nimed olid tuntud
18. 2. Sissejuhatus Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele tasemele. Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes (Demokritos, Sokrates, Platon, Aristoteles, Pythagoras, Hippokrates, Herodotos). Kreeka kirjanduse (Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia") ja teatrikunsti pärand on saanud aluseks Euroopa kultuurile. Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776 eKr. Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas. Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. 3. Vana-Kreeka müüt Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et
võistlus(maadluse ja rusikavõitluse segu),viievõistlus(jooks,odavise,kettaheide.hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud. Kaarikusõidu võitjad olid enamasti väga rikkad ja mõjukad mehed,kes oma ea tõttu aktiivselt ei sportinud. Olümpiavõitjate nimed märgiti varasest ajast peale üles. Hiljem koostati selle põhjal olümpiavõitjate nimekiri,mis ulatus tagasi aastasse 776 eKr. Olümpiamängud olid pidustused Zeusi auks,nende tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Võisteldi ka pillimängus,kanti ette luulet ja kuulsad kõnemehed pöördusid oma mõtetega kogu Kreeka maailmast kokku tulnud kuulajate poole. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale,tema perekonnale kui ka kodulinnale. Kaaskodanikud austasid võitjaid hinnaliste autasudega,püstitasid nende auks mälestusmärke olümpiasse,kui ka oma linna. Kuulsaimad poeedid pühendasid neile ülistuslaule.
· Pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, maadluse ja rusikavõitluse segu, viievõistlus (jooks, odavise, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maadlus) ning hobukaarikute võidusõidud · Olümpiavõitjate nimekiri ulatub tagasi 776. aastasse eKr seda hakati kasutama aja arvestamiseks sündmuse daatumi määras see, mitmendal aastal üks või teine sündmus aset oli leidnud · Olümpiamängud olid eeskätt pidustused Zeusi auks ja nende tähtsus ei piirdunud kaugeltki spordiga · Võisteldi ka pillimängus, kanti ette luulet ja esinesid kuulsad kõnemehed · Mängude häirimatuks toimimiseks oli kehtestatud olümpiarahu, mis keelas relvade kandmise Olümpias ja võistlejate või külaliste Olümpiasse tuleku takistamise · Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, tema perekonnale kui ka kodulinnale.
barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett. Alumisel korrusel säilitati veinivarusid ja teravilja. Lossikambrite seintel olid uhked maalid. Need maalid kujutasid lilli, liblikaid, sportlike mehi ja naisi. Kreetalastel oli ka oma kiri. Tänapäeval ei saada aga kreetta keelest midagi aru
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kreeta- 2000 1100 Mükeene eKr kultuur Kreeta e 2000 1400 · Tsivilisatsiooni esmakordne tekkimine Kreeta Minoiline eKr saarel. kultuur · Rahumeelne lossidekultuur. Mükeene 1600 1100 · Sõjaline lossidekultuur Mandri-Kreekas ja Egeuse kultuur eKr mere saartel. · Minoilise kultuuri allakäigu järel allutatiKreeta saar. · Mükeene kultuuri allakäik uute kreeka hõimude- doorlaste sissetungi järel. Tume e 1100 800 · Tsivilisatsiooni allakäik: kirja unustamine, losside Homerose eKr purustamine ja ühiskonna langemine ajajärk tsivilisatsioonieelsele tasemele. · Kreeklaste kolonisatsiooni algus ja raua kasutusele
Kõik kommentaarid