Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tuumafüüsika (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Milliseid isotoope kasutatakse kus?
  • Millised protsessid toimuvad aeglastel neutronitel töötavas reaktoris?
  • Kuidas tekib He Päikesel?
  • Miks on termotuumareaktsiooniks vaja ülikõrget temperatuuri?

Lõik failist

FüüsikaKT
  • Kirjelda aatomituuma ehitust ja isel tuumaosakesi.
    Aatomituum koosneb prootonitest, mis annavad tuumale + laengu ja neutronitest ,mis annavad tuumale massi.
  • Tuuma stabiilsuse tingimused.
  • Stabiilse tuuma mõõtmed on piiratud st nukleoidide arv ei tohi olla liiga suur
  • Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud alates madalaimast
  • Prootonite ja neutronite energiatasemed peavad olema täidetud võrdses ulatuses
  • Massidefekt , seosenergia , eriseosenergia – mõisted ja valemid.
    Massidefekt– iga tuuma seisumass on alati väiksem kui teda moodustavateprootonite ja neutronite seisumasside summa.
    mp– prootoni seisumass
    mn– neutroni seisumass
    mt– tuuma seisumass
    Seosenergia– on energia, mida tuleb kulutada, et lõhkuda tuum üksikuteksosakesteks. (1MeV)
    Eriseosenergia– on ühe tuumaosakese seosenergia.
  • α, β, γ lagunemine . Kuidas ja millal tekivad, võrrandid.
    α-laguneminetekib siis, kui on rikutud I. stabiilsuse tingimust
    β-laguneminetekib siis, kui on rikutud III. stabiilsuse tingimus
    γ-laguneminetekib siis, kui on täitmata II. stabiilsuse tingimus


  • Radioaktiivse kiirguse omadused ja neeldumisvõime.
  • Tuumafüüsika #1 Tuumafüüsika #2 Tuumafüüsika #3 Tuumafüüsika #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor toitss123 Õppematerjali autor
    1. Kirjelda aatomituuma ehitust ja iseloomusta tuuma osakesi, 2. Tuuma stabiilsuse tingimused, 3. Massidefekt, seosenergia, eriseosenergia . mõisted ja valemid, 4. α, β, γ lagunemine: Kuidas ja millal tekivad, võrrandid, 5. Radioaktiivse kiirguse omadused ja neeldumisvõime, 6. Poolestusaeg, aatomite keskmine eluiga – nende seos. Radioaktiivse lagunemise seadus valemina, 7. U tuuma lõhustumine, tekkivad komponendid., 8. Ahelreaktsioon, milliseid isotoope kasutatakse, kus?, 9. Kriitilise massi mõiste., 10. Neutronite paljunemistegurite eri väärtused ja ahelreaktsiooni kiirus., 12. Sünteesreaktsioonid Päikesel ja termotuumareaktoris., 13. Kuidas tekib He Päikesel?, 14. Miks on termotuumareaktsiooniks vaja ülikõrget temperatuuri?, 15. Radioaktiivsete isotoopide kasutamine., 16. Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud ja nende seosed; kiirgustaust.,

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    doc

    Tuumafüüsika

    Kütuseks on liitium-deuteriid:LiD, mis kujutab endast tahket ainet. Termotuumareaktsiooni selles paneb tööle tuumapomm. 17. Mis on sünteesireaktsioonid - termotuumareaktsioon, näide loodusest? Termotuumareaktsioon on kergete tuumade ühinemine kõrgetel temperatuuridel. 2 2 4 1 H + 1 H = 2 He + energia. Praktikas raske teostada- vaja kõrget temperatuuri. Looduses: toimub tähtedes. Elu maal võlgneb olemasolu ainult tänu termotuumareaktsioonile. 18. Tuumafüüsika rakendus meditsiinis ja arheoloogias? Meditsiinis: Märgitud aatomite meetod: *Nt tehti kindlaks, et organism omandab rauda 2659 Fe ainult siis, kui rauavarud on ammendatud (hemoglobiinikoostises) *radioaktiivne naatrium ­ uuritakse vereringe omadusi *gammakiirgus ­ vähkkasvajate raviks Arheoloogis: radioaktivse süsiniku meetod, kasutatakse isotoopi 614C Kui organism sureb, hakkab selle osakaal vähenema. Võrreldakse värske süsiniku ja arheoloogilise leiu süsiniku radioaktiivsust

    Füüsika
    thumbnail
    4
    doc

    12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused

    12 kl. 3. KT TUUMAFÜÜSIKA kordamisküsimused. tuumajõud – prootonite ja neutronite vahel mõjuv jõud tuumas, mis hoiab tuuma koos. Elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. seoseenergia – näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Laenguarv Z – näitab laetud osakeste (prootonite) arvu tuumas. (Aatomis ka elektronide arvu.) Võrdne perioodilisustabeli järjekorranumbriga. Massiarv A – näitab prootonite ja neutronite koguarvu aatomituumas. Neutronite arv N. (A=Z+N) Isotoop – on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Stabiilne ja radioaktiivne tuum – stabiilne tuum püsib muutumatu, radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Radioaktiivsus – radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nimetatakse radioaktiivseks kiirguseks. α-kiirgus – heeliumi tuumade voog, tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur ja seetõttu tu

    Füüsika
    thumbnail
    3
    doc

    Radioaktiivsus ja kiirgus

    Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine ­ tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine ­ elektron lendab tuumast välja,tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrr

    Füüsika
    thumbnail
    3
    docx

    Füüsika konspekt - tuumafüüsika

    Füüsika konspekt 1.Nimeta tuumareaktsioonide liigid.Millised neist on energeetiliselt kasulikud ja miks? 1) Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 2) Termotuumareaktsioon ehk sünteesreaktsioon ­ kergete tuumade ühinemisreaktsioon,mille tagajärjel tekivad raskemad tuumad. Termotuumareaktsioon on kasulik energeetiliselt,sest selle tulemusel eraldub nii palju energiat,et saaksime poole rohkem energiat. Teised energiaallikad on ammenduvad. Termotuumareaktsioon on saastevaba. 2.Millised komponendid tekivad uraani tuuma lõhustumisel? 1) 2 kildtuuma ­ radioaktiivsed isotoobid 2) vabanevad 2-3 kiiret neutroni 3) vabaneb umbes 200 MeV energiat 4) tekib radioaktiivne kiirgus(eriti intensiivne gammakiirgus) 3.Mida nimetatakse ahelreaktsiooniks? Ahelreaktsioon- raskete tuumade lõhustumine,mille tagajärjel tekivad kergemad tuumad. 4.Mis on neutronite paljunemistegur ja kuidas ahelreaktsiooni kiirus

    Bioloogiline füüsika
    thumbnail
    5
    doc

    Tuumafüüsika

    Tuumafüüsika · Radioaktiivsuse avastamine Radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik muunudumine, selle avastas juhuslikult Becquerel aastal 1896. Ta avastas, et kui teatud aineid valgustada, siis nad kiirgavad pärast (vahel ka röntgenkiiri). Ta võttis ained ja viis päikse kätte, et päikese kiired langeksid peale. Siis pani ta need ained fotoplaadile, ilmutas plaadi ja seal oli kiirgus nähtav. Ainete hulgas olid ka uraanisoolad. Ühel päeval aga päikest polnud, ta pani uraanisoolad koos fotoplaadiga sahtlisse ja unustas need sinna. Hiljem leidis need uuesti ja otsustas plaadi ilmutada. Tema üllatuseks oli näha, et aine kiirgas ise. Becquerel leidis seega,et uraan suudab õhku ioniseerida ning uraanist tulev kiirgus ajas ei muutu. Kiirgus on omane uraanile (elemendile) mitte ühendile. Ehk siis kõik ühendid kus on uraan on radioaktiivsed. Curie'd otsisid erinevaid aineid mis kiirgavad, leidsid ka täiesti uue keemilise elemendi polloonium. Võtsid kasutusele mõiste

    Füüsika
    thumbnail
    6
    docx

    Tuumafüüsika kontrolltöö küsimused ja vastused

    II osa Tuumafüüsika 1) Kirjelda aatomituuma koostist ja ehitust, kui suur (väike) on aatomituum (suurusjärk)? – Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootoni tähis on Z, prooton on positiivse laenguga. Neutroni tähis on N ja neutron on laenguta. Neutronite mass on prootonite massist veidi suurem. Tuuma osakeste kogumassi nimetatakse aatommassiks, mille tähis on A. A=Z+N Prootonite kogulaengut nimetatakse tuumalaenguks, mille tähis on ka Z. Tuuma tähis on ZAX, kus X on keemilise elemendi tähis. Tuuma mõõtmed on suurusjärgus 10-14m. Tuuma osakesi hoiab koos tuumajõud, mille tunnused on 1. On looduses esinev tugevaim jõud 2. Ei sõltu osakeste laengust 3. Mõjuulatus lõpeb tuuma välispinnalt järsult Aatomituum on kihilise ehitusega, kus erineva raadiusega orbiitidel tiirlevad vaheldumisi prootonid ja neutronid. 2) Milles seisneb massidefekt? – Prootonite ja ne

    Füüsika
    thumbnail
    2
    doc

    Tuumafüüsika konspekt

    Tuumafüüsika. Põhifaktid:*Aatomid koosnevad + metall-leht kaitseb, tekib lagunemisel, kui elektron lendab laenguga tuumast ja selle ümber kihtidena paiknevatest välja tuumast ja tuumast muutub prooton kiirgus- elektronidest* 99,95% aine massist asub tuumades *1mm elektromagnetlainetus, kõige läbitungivam. Teke a) koosneb pikkusel lõigul mahub 10milj keskmist aatomit *Tuumad on lagunemistega b)koosneb mõnede lagunemistega c) aatomitest kuni 100 000korda väiksemad. Seda tõestas eraldub radioakt. ainetest, kui nukleonid lähevad suure inglise füüsik Ernest Rutherford. Kui tuum oleks 1cm siis energiaga olekust väiksema energiaga olekusse | *elusorg. aatom oleks 100 000cm e 1km *Tuumad koosnevad kahjulikud: lõhuvad geene, rikuvad rakkusid jne. Radioakt prootonitest(+laeng) ja neutronitest(laenguta!). prootoni ja lagunemise seadus: igal radioakt ainel on kindel neutroni ühis

    Füüsika
    thumbnail
    15
    doc

    Füüsika konspekt

    TUUMAFÜÜSIKA KONSPEKT Uurimuste käigus on selgunud, et aatomi tuuma struktuur on väga keeruline ja see ei ole tänapäevani lõplikult selge. Aatomi tuum mõjutab otseselt elektronkatte struktuuri, sest see kujuneb tuuma positiivse laengu mõju väljas.Tuum valitseb oma elektrilaenguga elektrone tänu elektrilise mõju kaugeleulatuvusega. Aatomi kvantmehaanilises mudelis määrab üheselt elektronkatte kihilise struktuuri elektronide koguarv Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse valemiga 2 n 2 . Muus osas on aatom ja selle tuum täiesti eraldi vaadeldavad, sest neid eraldavad ruumilises ulatuses viis suurusjärku. Kui välja arvata prootonite arv, siis tuuma siseehitus aatomi elektronkattele mõju ei avalda ja tuum ise on on elektronkatte uurimise vahenditele kättesaamatu. Seepärast käsitletakse tuumamudelit täiesti eraldi, kuigi see peaks olema osa aatomimudelist. Tuum koosneb nukleonidest. Jõud nende osakeste vahel

    Füüsika




    Kommentaarid (2)

    elcier profiilipilt
    Elenor Koemets: adsfsdaf sdfsdfsd adsf
    16:25 12-03-2013
    Barnii profiilipilt
    Barnii: Väga hea
    22:58 11-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun