Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Filosoofia loeng 2 (0)

1 Hindamata
Punktid
Filosoofia loeng 2 #1 Filosoofia loeng 2 #2 Filosoofia loeng 2 #3 Filosoofia loeng 2 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mummulinepulgakomm Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
doc

Filosoofia

Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine

Filosoofia
thumbnail
26
doc

Filosoofia konspekt

Filosoofia on seotud antiikaja klassiku Sokratesega (469-399 eKr). Tema nimetas filosoofiat tarkuse armastuseks (sophia- tarkus, philo- armastus). ,,Ma pole tark, ma armastan tarkust, ma olen filosoof" (Sokrates). Antiikajal peeti pikka aega tarkadeks Jumalaid. Sokratese hinnang- ma tean ainult ühte asja, et ma mitte midagi ei tea ("Ma tean, et ma midagi ei tea"). Rumalal inimesel on lihtne elada, sest ta ei tea mida ta ei tea. Saksa klassik (uusajast) Johan Gottik Fichte (1762-1814) kasutas filosoofia mõttena Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde.

Filosoofia
thumbnail
20
docx

Filosoofia p?eriood

1 FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID JA PÕHIJOONED Filosoofia püüab väljendada väljendamatut; mis on teadmiste piiride taga. On vihje, et kusagil on tõde. Mõtteteadus - elu liigub mõtte jõul edasi. Kui mõte on loid, siis nii liigub ka elu. Filosoofias on erinevaid vaateviise ühele ja samale asjale. Filosoofia lätteks on kõrgem uudishimu, mis Vanas-Kreekas liikus kahes suunas: 1)Joonia koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea

Filosoofia
thumbnail
60
doc

Filosoofia SH

Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond................................................................................................

Filosoofia
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon

Filosoofia
thumbnail
22
doc

Õiguse filosoofia loengukonspekt

W. oli Leibnizi peamine järgija ja tõlgendaja. Tema loengukarjäär algas 1703.a. Leipzigis. 1706-1723 oli Halles matemaatikaprofessor, pidas loenguid ka füüsikast ja sõjaehituskunstist. Kuid tema peale kaevati Preisi kuningale (Friedrich Wilhelm I) ning kuna ta olla "saatust õpetanud" ning eitavat seega inimese vaba tahtemääratlust, ei sobivat W. tema riiki. 1723.a. saadeti W. poomisähvardusel maalt välja. Hesseni krahv võttis ta kohe vastu ning W-st sai matemaatika ja filosoofia korraline professor Marburgis. Seal kasvas ta kuulsus veelgi ning Preisi kunigas kutsus hiljem korduvalt teda tagasi, ent W. ei soostunud naasema. Alles kui 1740 noor kuningas Friedrich II troonile tõusis, pöördus W. tagasi Hallesse. W. võeti vaimustunult tagasi (1743 nimetati ülikooli kantsleriks), ent ta sai pettumuse osaliseks: W-i õpetus oli muutunud kõigi ühisvaraks, nii et tal ei olnud omas ajas enam midagi uut öelda

Õiguse filosoofia
thumbnail
6
doc

Filosoofia eksam

Religiooni parameetrid: 1) religioosne tunne 2) mõistus 3) tahe Uku Masing- tema ütles et Religioon- see on inimese suhe lõputuga. 6) teaduslik tunnetamine e positiivne tunnetamine. Positilism- tunnetuse aluseks peetakse teaduslikke teadmisi. Auguste Comte- positivismi looja, ja ka sotsioloogia isa. Teadus on tõestatud teadmine (Alan Challers). c) väärtustamine- aksioloogiline tasand Albert Camus- müüt sysiphosest. Tema väärtustas suisiidi. POLIITILINE FILOSOOFIA Idamaades- menamentne mõtlemine (sissepoole mõtlemine) Läänemaades- transententne mõtlemine (väljapoole mõtlemine) Läänekultuuris on aeg ühesuunaline. Ida kultuuris aeg tsükliline. ÕPETUSED India õpetused jagunevad kaheks: 1) aneetlikud õpetused 2) mitteaneetlikud õpetused Kast e varna (preestrid, sõdalased, kaupmehed) Ametlikke õpetusi oli 6: - mimansa- meeleline tunnetamine - sankija- kaks alget: aineline ja vaimne - njaja- kannatustest vabanemine

Filosoofia
thumbnail
14
docx

Filosoofia konspekt

ideede kohta, meelelise maailma kohta on arvamus (doksa) · Platon uskus reinkarnatsiooni, hing kehastub taas (vahepeal on ideede maailmas) · Platoni õpetust ideaalsest riigist · Ideaalses riigis 3 seisust: valitsejad, sõjamehed, rahvas · Ideaalses riigis 4 voorust: tarkus, mehisus, harmoonia ja õiglus · Platoni ideaalne riik ning totalitarism, kunsti funktsioonid ideaalses riigis · Kogu ülejäänud filosoofia ­ täiendused Platonile ARISTOTELES · Aristoteles (384-322 eKr), isa oli arst Makedoonia kuninga õukonnas, rajas Ateenasse oma kooli ­ Lykeioni · Jagas kõik teadmised kolmeks: teoreetilised (metafüüsika, matemaatika, füüsika); praktilised (poliitika, eetika); loomingulised · Metafüüsika ­ A teosed olemisest ja tunnetusest (järgnesid füüsikale), ise nimetas A seda esimeseks filosoofiaks (protei philosophia)

Filosoofia



Lisainfo

filosoofia, keskaja filosoofia, uusaja filosoofia, märksõnad, mõisted

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun