Kokkuvõte "Grupid organisatsioonis" (0)

Sarnased õppematerjalid

16

pdf

E-kursuse "Grupinõustamine I" materjalid

koostöötav? Kas esineb varjatud eelarvamusi? Kas esineb koalitsioone? Millised liikmed on mõjuvõimsamad? Kuidas norme õpitakse ja kujundatakse Mõned grupi normid on küllaltki universaalsed, seega teavad uued grupiliikmed, kes on varemgi gruppides töötanud, paljudest normidest, mis tõenäoliselt neid ees ootavad. Näiteks ootab teraapiagrupiga ühinev indiviid selle grupiliikmetelt ausust, avameelsust ja eneseavamist. Paljud grupid omavad selliseid norme nagu vastastikune toetamine; "aus mäng"; sotsiaalne vastutus (aitama peaks neid, kes seda vajavad); ning jagatud aeg (igaüks peaks saama võimaluse rääkida ning mitte keegi ei tohiks vestluse üle monopoliseerida). Uued grupiliikmed õpivad norme, rääkides grupiliikmetega, keda nad usaldavad. Nad võivad küsida küsimusi nagu kelle käes on võim? Kas on vastuvõetav öelda või teha seda ja seda? Kas grupis esineb koalitsioone

Andragoogika

17

docx

Grupiprotsessideloengu konspekt

ja hinnatakse nende mõtteid igaüks hoolitsega ise enda eest. Tõhusus, efektiivsus Meil otsitakse võimalusi Teeme nii, nagu kogu aeg. Mis tõhususe tõstmiseks siis, et need on vananenud töövõtted. Grupi karakterisikud Grupi suurus Väiksed grupid ­ võimalik grupi liikmete vahel vahetu suhtlemine Suured grupid Grupi suuruse mõju (Thomas, Fink, 1969): Alla 5-liikmeline grupp: Vähene liikmete arv, väge neid, kes tunnevad vastutst Tihe omavaheline suhtlemine- potensiaalne kontaktide arv väike Kiirem lahendusega nõustumine Üle 7-liikmeline grupp Vähem võimalusi tegevuses osaleda. Esinemisvajaduse rahuldamatus Suur hulk pealtvaatajaid ­ päris mõnd osalejat

Grupiprotsessid

58

doc

Personali juhtimine ja organisatsiooni käitumine

....22 2.5. Väärtused...........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10.................................................................................................39 3.2. Meeskonnatöö organisatsioonis.......................................................................42 Eksamiülesanne 11.......................................................................................

Majandus

7

doc

Organisatsiooni käitumise eksam

Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist organisatsiooni kontekstis, keskendudes üksikisikut ja rühma puudutavatele protsessidele ja tegevustele. Sel põhjusel hõlmab OK ka organisatsiooni ja juhtimisprotsesside uurimist organisatsiooni pidevalt muutuvas kontekstis ning huvitub eelkõige inimeste mõjust nendele. OK on rakenduslik käitumisteadus, mille eesmärk on kaardistada laialdased teoreetilised ja praktilised teadmised, et avardada meie käitumist inimkäitumise keerukusest organisatsioonis ning anda teadmisi juhtimise mõtteviisist ja tegutsemisest. 2. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid?vaatlus, küsitlus ja intervjuu Organisatsioonikäitumise analüüsobjektiks on situatsioonid, erinevad sotsiaalsed grupid, isiksuse tegevus, eksperimendid laboratoorses tingimustes või reaalsetes olukordades. Andmete kogumiseks kasutatakse intervjuusid, küsitlusi, vaatlusi, mõõtmisi. Organisatsioonikäitumise uurimise teaduslikeks meetoditeks on: 1. vaatlused- kõige

Organisatsiooniline käitumine

10

docx

Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr. 1

Inimeste vaheline tüli tekib tavaliselt olukorras, kus ühe poole tegutsemine või käitumine takistab teist poolt mingite eesmärkide saavutamisel või tema huvide rahuldamisel, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. 28. Konstruktiivsed ehk positiivse jõuga konfliktid on sellised konfliktid, mille lahendamisel ollakse loominguline, kasutatakse uusi käitumis- ja mõtlemisviise. Konfliktide lahendamine stimuleerib positiivseid muutusi organisatsioonis. Nt: juhtide vaheline konflikt mõne organisatsiooni tegevuse kohta võiks stimuleerida konflikti osad toa uut ideid. 29. Destruktiivsed ehk negatiivse jõuga konfliktid tekivad vaenulikus õhkkonnas. Tekkinud arusaamatused vähendavad töö tulemuslikkust ja rahulolu. Nt: alluva ja juhi konflikt võib vähenda alluva tahet hästi tööd teha. 30. Vertikaalne konflikt tekib organisatsioonisisese hierarhia eri astmetel olevate liikmete vahel

Organisatsioonikäitumine

21

doc

Organisatsioonikäitumise eksamiküsimused

Juhtimisteadusteks, mis grupi tasandiga tegelevad on samuti organisatsioonikäitumine ja personali juhtimine. Organisatsioon ­ seda uurivad baasteadusteks on politoloogia ja antropoloogia. Organisatsiooni tasandil uurib politoloogia kontrolli, organisatsioonisisest poliitikat ja võimu. Antropoloogia aga organisatsioonikultuuri ja ­keskkonda. Juhtimisteadusteks, mis organisatsiooni tasandiga tegelevad on organisatsiooniteooria ja personali juhtimine. 2. Defineeri organisatsioon. Organisatsiooni sise- ja väliskeskkond ja nendevahelised seosed. Tänapäevases käsitluses on organisatsioon inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks ja keda on iseloomustatud kindla eesmärgi, strateegia, struktuuri ja tehnoloogiaga. Sisekeskkond: · Struktuur - struktuur ehk koostiosade arv ja seosed nende vahel. Eesmärk määrab struktuuri, eesmärkide muutumisel tuleb muuta ka struktuuri.

Majandus

12

docx

Organisatsioonikäitumine Kontroltöö küsimused

Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Enamasti kasutatakse teise inimese tajumisel analoogiat iseendaga.  Näiteks: mina olin vihane, kui paljundusmasin rikki läks, tajutav inimene on kontoris ja vihane, järelikult on ka temal midagi masinatega lahti. Tegelikkuses valutab tal võib-olla hoopis hammas. 8. Selgitage empaatiat kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide. Empaatia ehk sisseelamine teise inimese tundemaailma.  Näiteks kui organisatsioonis on konflikt juhi ja alluva vahel, siis on hea, kui juht tajub, mida alluv tunneb, kust need tunded tulla võivad ja miks ta just niimoodi käitub. Näiteks alluv on õnnetu, kuna tal on raske olukord kodus ja palju kohustusi tööl ning tööülesanne on läinud ajutiselt üle aja. Juht on vastutulev ja alternatiive pakkuv, mitte agressiivne ja pealesuruv 9. Selgitage loogilist järeldamist kui tajumehhanismi. Sõnastage eluline/ konkreetne näide.

Organisatsioonikäitumine

46

pdf

Maaja Vadi "Organisatsioonikäit umine"

Maaja Vadi Sissejuhatus - Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, psühholoogia, sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 1  Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. - Organisatsioon - inimeste ühendus, mida seovad struktuur, tehnoloogia ja strateegia. - Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest organisatsioonis, nende seostamine organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja väliskeskkonnaga. Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. Tehnoloogia loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organisatsiooni ees seisvate ülesannete täitmiseks.

Psühholoogia

Kommentaarid (0)