Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut
Vahur Ilumets
MUUTUSED VALGA LINNAS
PÄRAST EESTILÄTI PIIRI MÄÄRAMIST
Bakalaureusetöö
Juhendaja : dotsent Ago Pajur
Valga 2011 Sisukord
Sissejuhatus 3
Valga linna jagamine 6
Piirivalvest ja piiriületusest 11
Liiklemine ja transport 18
Majandusolud 23
Kokkuvõtte 28
Changes in Valga after determination of the Estonian-Latvian border (summary) 31
Kasutatud allikad ja kirjandus 35
Lisad 37
2 Sissejuhatus
Vahetult Esimesele maailmasõjale järgnenud periood oli murranguline aeg nii eestlaste kui
lätlaste jaoks. Mõlemad rahvad lõid oma etnilistes piirides iseseisva rahvusriigi . Kuni
iseseisvate riikide loomiseni polnud aga võõrvõimude poolt etnilist asustatust halduspiiride
ajamisel kunagi peamiseks faktoriks peetud. Seetõttu oli loomulik, et piirialadel kulgesid
üpriski laiad segaasustusega alad. Noorte riikide üheks esimeseks katsumuseks
omavahelistes suhetes saigi ühise keele leidmine omavahelise piiri määramisel säärastes
piirkondades. Päris ilma välise abita sellist ühist keelt ei leitudki.
Peamiseks tüliküsimuseks Eesti ja Läti vahelise piiri kulgemisel sai Valga linna kuuluvus,
mille suhtes erinevad ühised piirikomisjonid mitte kuidagi kokkuleppele ei saanud. Esmane
piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka
tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt
kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele. Seega lõpetas toimimise
Katariina II ajal loodud Valga maakond ning Eesti riik sai endale linna ilma maakonnata
ning Läti riigile jäi maakond ilma linnata. Maakonnakeskuse lahtirebimine tema endisest
tagamaast tõi linna ning selle ümbruskonna elanikele kaasa hulgaliselt muutusi nende
igapäevaelus. Inimesed, kes olid elanud suhteliselt kaugel endise Vene impeeriumi
piiridest, pidid nüüd igapäevaselt kokku puutuma piiriületuse, piirivalvurite ning
tolliametnikega. Keerulisemaks muutus nii liiklemine linnas kui ka ühenduse pidamine
Valga ja tema ümbruskonna vahel. Linnaelanike ellu lisandus ka salakaubanduse mõiste.
Käesoleva töö ülesandeks ongi vaadelda ülalpool mainitud muutusi ning näidata neist
tulenevaid ümberkorraldusi Eesti poolel. Võimaluse korral on viidatud ka tollaste
ümberkorralduste mõju ulatusele tänapäeva. Peamiselt on keskendutud piiri füüsilistele
mõjudele: kuidas toimus piiri valvamine, piiri ületamine, kuidas piirijoon lõhkus endisi
ühendusteid, kuidas korraldati ümber transport ja liiklus , mis muutus kaubanduses ning
mida kujutas endast kohalik salakaubandus. Muutusi Valga linnas ja selle
3 lähiümbruskonnas on vaadeldud Eesti poolelt seetõttu, et Valga linn jäi peamiselt ikkagi
eestlastele ning lätlaste poolt uue samanimelise maakonnalinna ülesehitamise uurimine võiks lausa omaette teema olla. Muidugi on see suuresti põhjustatud ka töö autori jaoks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 40 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Vahur Ilumets
Õppematerjali autor
Eesti Läti piiriprobleemid 1919-1920 1917. aasta 30. märtsi Vene Ajutise Valitsuse määruse ,, Eesti kubermangu administratiivse juhtimise ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta" alusel läks Liivimaa kubermangu põhjaosa Eestimaa koosseisu. Seega tõusis päevakorrale ka Eesti ja Läti alade vahel piiri tõmbamise küsimus. 1917.a. augustis moodustati selleks vastav komisjon, mis asus tegema vajalikke eeltöid. Komisjonis tekkis eestlaste ja lätlaste vahel erimeelsusi Valga linna kuuluvuse osas. Viidi läbi rahvaloendus. Äärelinnu arvestades elas Valgas 7064 eestlast ja 5496 lätlast. Seega oli küsimuse otsustamine raske. 1919. aasta lõpul ja 1920. aasta algul arutasid Eesti ja Läti esindajad korduvalt piiriprobleemi. Moodustati uus piirikomisjon, mille töö jooksis aga ummikusse
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Turismikorraldaja eriala Eha Puusild TURISMIOBJEKTID VALGA MAAKONNAS portfoolio Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2021 Sisukord Table of Contents Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Valga piirkond......................................................................
Paju lahing 29.01 31.01.1919 Paju lahing toimus 29. jaanuaril, 1919. aastal Valgamaal, tolleaegse Luhde Grosshofi (ehk Paju mõisa) maadel, praegusest Valga linnast 6 km Tartu poole. Lahingu peamiseks põhjuseks oli Valga linna vabastamine Punaarmee rüütlite, lätlaste käest. Lahingus võitlesid omavahel Tartu-Valga grupp ja Läti punased kütid. Paju mõis oli viimane kaitsepositsioon Punaarmeele Valga all ning seda kaitses 1200 läti punast kütti Emils Vitolsi juhtimisel. Punaarmeel oli seal 32 kuulipildujat, 4 suurtükki ja soomusrong. Eestlased võitlesid 693 mehepojaga (partisanide pataljon leitnant Julius Kuperjanovi juhtimisel ja Soome vabatahtlikud Põhja Pojad) ning
aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator. 1877. aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem. 1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897. aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal. 1931. aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga. Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja
II - Viru-Harju Plateau: 1 - Ordovician Escarpment; 2 - Pandivere Elevation; 3 - Ahtme Eminence. III - Livonian Lowland: 1 - West-Estonian Lowland; 2 - Depression of the Gulf of Riga. IV - Middle-Devonian Plateau: 1 - South- Sakala Elevation; 2 - Otepää Elevation; 3 - North-Vidzeme Depression. V - Central-Estonian Lowland and Depression of Lake Võrtsjärv. VI - Lake Peipsi Depression. VII - Valga and South-Estonian lowlands. VIII - Upper- Devonian Plateau: 1 - Haanja-Aluksne Elevation; 2 - Karula Eminence; 3 - Vidzeme Elevation; 4 - Devonian Escarpment; 5 - East-Latvian Lowland. Raukas, A. 1988. Eestimaa viimastel aastamiljonitel. lk. 177 Pinnakate Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol. välisjõududega mujalt kohale kantud. Pinnakate on kujunenud kvaternaaris (s.o
is possible to foster competitive agricultural production. The share of low fertility, droughtly and coarse rich soils as well as eroded soils, nutrient - poor acid soils and overmoistened soils in the arable area, where agricultural production is not profitable, is relatively large. On all arable land soils with a low or very low content of lactate soluble potassium account for 40 - 65 %. Considerable phosphorus deficit occurs in 20 - 35 % of soils in the arable area. The soils of Põlva, Valga and Võru counties are exceedingly poor in humus. The available water supply in the metric profile of arable soils at the beginning of vegetation period varies from 140 to 255 mm. Gleyic and gley soils occupy the large areas in the West-Estonian depression, in the Peipus Lowland and Hiiumaa. In cental Estonia soil conditions are relatively favourable for agricultural production. On the other hand in the north and south - east of Estonia and on the islands occupy less - fertile soils
kontrolli alla mõisamaad ja mõisatele suuruseks kujunes 16,4 hektarit. kuulunud ettevõtted, põllutöö- Asundustalu saajate hulgas olid ministeerium alustas peremeheta eesõigustatud Vabadussõjas silma jäänud mõisate ülevõtmist ning valitsus paistnud sõjaväelased, sõjainvaliidid ja lubas anda Vabadussõjas silmapaistnud langenute perekonnad. Pärast nende sõduritele tasuta maad. Need olid aga sooviavalduste rahuldamist oli õigus vaid esimesed sammud maareformi taotleda maad kõigil Eesti elanikel. ettevalmistamisel. Maareformi tulemusel asendus Maaseaduse väljatöötamine palgatöö- jõul baseeruv Asutavas Kogus põrkus mitmetele suurmaapidamine väikemaa- raskustele
aastal andis Tallinn poole Eesti tööstustoodangust, hoolimata põlevkivitööstuse tekkimisest Ida- Virumaal. Juba esimese vabariigi lõpupoole ei mahtunud see kiire areng enam linna ametlikesse piiridesse ja Tallinn hakkas laiali valguma linnastuks. Nõukogude ajal Tallinna piirkond säilitas esikoha, kuigi ta osatähtsus veidi kahanes seoses põlevkivi- ja energeetikatööstuse eriti kiire väljaarendamisega. Jätkus ka linnastu areng. Pärast taasiseseisvumist on Tallinna piirkonna osatähtsus Eesti majanduselus jälle oluliselt tõusnud. Linnastugi areng on kiirenenud ja läinud üle uude faasi. Linnastu siseringis muudetakse Tallinnast otseselt sõltuvaks juba kõik asulad, olenemata suurusest ja asendist. Praegusel ajal langebki Tallinna regioon enamvähem kokku Tallinna linnastuga. Välisringi piires on küll veel paar Tallinnast sõltumatut linna ja hulga külasid, mis veel pole muutunud Tallinna magalateks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid