Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Vana Kreeka filosoofia ja teadus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vana Kreeka filosoofia ja teadus #1 Vana Kreeka filosoofia ja teadus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karu Panda Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Vana-Kreeka filosoofia ja teadus.

Vana-Kreeka filosoofia ja teadus. Maailma üldiste probleemide üle juurdlemist nimetasid kreeklased filosoofiaks ja sellega tegelevaid inimesi filosoofideks. Filosoofia kasvas välja maailmakorralduse teket ja jumalate põlvnemist puudutavast religioossest arutlusest. Maailma püüdis esimesena seletada Mileetose filosoof Thales, kelle arvates sai kõik alguse veest. Thalese õpilane Anaximandrose meelest ei saanud maailma lähtuda ühest või teisest looduses esinevast ainest, vaid aluseks on apeiron ­ meeltega tajumatu piiritu alge. 5-4. sajandi filosoofidest on tuntuim Demokritos, kelle seletuse järgi koosneb maailm tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest ­ aatomitest. Matemaatikas olid silmapaistev roll Pythagorasel ja tema õpilastel. Pythagorase

Ajalugu
thumbnail
17
ppt

Vana-Kreeka filosoofid

lõpmatust arvust üliväikestest jagamatutest osakestest ­ aatomitest. Nende ühinemisel võib saada lõpmatu arvu väga erinevate omadustega mitmesuguseid esemeid. Kinnitas, et aatomid liiguvad, ent taandas liikumise vaid lihtsatele asendimuutustele. · Huvitus kõigist loodusteadustest. Oli tuntud suure rännumehena ning teda hüüti naervaks filosoofiks. Pythagoras Pythagoras (580 eKr ­ 500 eKr) · Pythagoras oli vanakreeka filosoof ja matemaatik, pütagoorlaste koolkonna rajaja. · Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. · Juba eluajal austati Pythagorast pooljumalana. Pärast surma tekkis tema kohta palju legende. Nii näiteks omistasid pütagoorlased kõik oma avastused matemaatika vallas koolkonna rajajale, Pythagorasele

Ajalugu
thumbnail
4
docx

VANA-KREEKA FILOSOOFID

kuulajatele,kui vähe neist tegelikult teatakse.Sokratese arvates saab inimene käituda õigesti vaid siis,kui ta teab ,mis on õige.Need,kes seda ei tea,võivad õigesti käituda ainult juhuslikult.Paljudele,kes ennast targaks pidasid,ei meeldinud,et Sokrates neile nende teadmatust meelde tuletas ja sellepärast oli Sokratesel palju vaenlasi.Sokratese tsitaadid- Ei saa ravida keha,ravimata hinge Abielluge kõigele vaatamata.Kui satub olema hea naine,oled erand,kui halb,saab sinust filosoof Kas abiellud või mitte,mõlemal juhul kahetsed Inimesel on kergem hoida keelel tulist sütt,kui saladust Meeletus on tülitada jumalaid küsimustega,mida võib lahendada loendamisegs,mõõtmisega või kaalumisega Platon(umbes427eKr-umbes347eKr)Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli Ateena Akadeemia rajaja.Platon on maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe,tema õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi

Ajalugu
thumbnail
12
doc

Vana – Kreeka filosoofia

SISSEJUHATUS Filosoofid on maailma erinevalt seletanud, kuid mitte muutnud seda, ütles Marx. See võib küll nii olla, kuid ometi on filosoofid need, kellelt meil on lootust saada teaduslikult põhjendatud vastus küsimustele, mis on inimese elu tähendus ja mõte. 3 Filosoofia Vana-Kreekas ,,Imestamine pani inimesed filosofeerima vanasti ning teeb seda siiani" - Aristoteles.1 Õhtumaine filosoofia sai alguse Antiik-Kreekas, kus hakati mõtteid filosofiliselt väljendama umbes 600eKr. Täpsemini sai see alguse mitte emamaal (Ateenasse jõudis see alles 5. Sajandi teisel poolel eKr ning Spartas ei võetudki seda päriselt omaks), vaid Kreeka konooniates Väike-Aasias (Mileetoses) ja Lõuna-Itaalias (Krotonis ja Eleas). Seda aega iseloomustasid ulatuslikud majanduslikud ja ühiskondlikud muutused, mis viisid aristokraatliku riigikorra kriisini ja viimaks uute

Ajalugu
thumbnail
22
odp

Kreeka filosoofia ja filosoofid.

Illar Metsalu Kreeka filosoofia ja filosoofid Põltsamaa Ühisgümnaasium 10. c klass Mis on filosoofia? Kreeklased nimetavad üldiste probleemide üle juurdlemist filosoofiaks (ehk tarkusearmastuseks) Filosoofiaks loetakse mõtlejate ideid sestpeale, kui nad ei pidanud maailma enam konkreetsete jumalate kujundatuks, vaid asusid seisukohale, et see toimib mõne üldise loodusliku ja mõistusega tabatava põhimõtte järgi. Kreeka filosoofid Vana-Kreeka tuntumad filosoofid olid Sokrates, Platon ja Aristoteles.

Filosoofia ajalugu
thumbnail
4
doc

Vana Kreeka ajalugu

apeironi idee. · Demokritos ­ rajas atomistide koolkonna, väitsid, et maailm tekkis tühjusest, mille sees liiguvad ja põrkuvad algosakesed ehk aatomid, ka inimese hing koosnes aatomitest. · Sofistid ­ hakkasid tegelema elufilosoofiaga, nad leidsid, et hea ja halb on suhtelised, vastavalt inimeste erinevatele veendumustele, leidsid, et tugevad peavad allutama nõrgemad. · Sokrates ­ 5. saj eKr; vaidlustas sofistide seisukohad; väitis, et filosoofia põhiküsimus on vooruse olemuse mõistmine, vooruse saavutamiseks peab olema inimene haritud, vooruslik elu tagab hüve; kritiseeris Ateena riigiametnike (nad olid ebavooruslikud võhikud). · Platon ­ 4. saj ­ 3. saj vahetusel; Sokratese õpilane ja rajas oma filosoofiaakadeemia Ateenas; kirjutas üles oma mõtteid dialoogidena, peategelane Sokrates, kes vaidles sofistidega, Sokratese mõtetesse segas sisse oma veendumused; rajas ideeõpetuse; kõikidel

Ajalugu
thumbnail
3
doc

Vana-Kreeka perioodid ja isikud

horoskoobid.22.Hellenismiaja iseärasuses skulptuuris ja arhkitektuuris, võrdlus klassikalise perioodi omaga..Sarnane oli alasti keha,mõlemal ajastul olid tööd anatoomiliselt head.Erinev:Hellenismiajal ka alasti naise keha,väljendati tundeid,ei toetu ainult ühele jalale.23.Kreeka tsiv. elemendid ,mis levisid hellenistlikus maailmas olid:Filosoofia,teater ja elu-ja valitsusviis(pole kindel selles vastuses).24.Tuntud tegelased.a)Sokrates-Ateena filosoof,oli tuntud,sest vaidles vastu sofistidele ja väitis,et voorus ja hüve on midagi püsivat,püüdis oma õpilasi suunavate küsimustega asja mõistmisele lähedale viia b)Homeros-Kreeklased pidasid teda ,,Odüsseia'' ja ,,Illiase'' autoriks.Nende parim ja kuulsaim poeet.c)Platon-Sokratese kuulsaim õpilane,Ateena aristrokraat.Asutas oma kooli Akadeemia.Sõnastas vaated dialoogides.Ideed on muutumatud ja reaalsed.Kujundas tervikliku õpetuse riigist(Riik pidi põhinema hüvel

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism

Filosoofia



Lisainfo

Vana Kreeka filosoofia ja teaduse kokkuvõte, sisaldab nimesid ja mõisteid.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun