10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 20 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-19
Kuupäev, millal dokument üles laeti
340 laadimist
Kokku alla laetud
8 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pille3
Õppematerjali autor
Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline
Puhas vesi ise elektrit ei juhi. Elektrolüütides kehtib Ohm'i seadus: 1836. a.,tehes elektrolüüsikatseid erinevate ainetega, avastas M. Faraday kaks lihtsat seadust: 1) Elektroodil eralduva aine mass on võrdeline elektrolüüti läbinud laenguga. 2) Võrdetegur sõltub ainest ja teda nimetatakse elektrokeemiliseks ekvivalendiks. Aine elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline aatommassi ning pöördvõrdeline valentsiga. Mõlemad seadused saab kokku võtta ühte valemisse: Gaasid - Definitsiooni järgi koosneb gaas vabadest molekulidest; et need peavad olema elektriliselt neutraalsed, ei saa gaas elektrit juhtida. Et gaasilises keskkonnas tekiks vool, tuleb seal kõigepealt tekitada laengukandjaid. Voolu gaasides nimetatakse elektrilahenduseks (gaaslahenduseks). See lahendus võib olla kaht tüüpi: 1. Sõltuv lahendus, kui laengukandjaid (ioone, elektrone) tekitab mingi kõrvaline
aga ka gaasi tihedusest ja on võrdeline ruutjuurega absoluutsest temperatuurist. Heli üleminekul ühest keskkonnast teise muutub tema levimiskiirus. Samaaegselt leiab aset ka teine huvitav nähtus: heli osaline tagasipeegeldumine keskkondade lahutuspinnalt. Milline osa helist peegeldub, sõltub põhiliselt keskkondade tiheduste suhtest. 18 DÜNAAMIKA Newtoni seadused. Koolifüüsika formuleeringus: 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni originaal - formuleeringud: 1
Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. Kehale mõjuvaks resultantjõuks nimetatakse sellele kehale mõjuvate kõigi jõudude vektoriaalset summat. Jõu ühik on 1N. Rõhuks nimetatakse pinnaühikule avaldatavat jõudu. , ühikuks 1 paskal. Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus). Kui üks keha mõjub teisele jõuga, siis teine keha mõjub talle endale täpselt sama suure ja sama liiki, kuid vastassuunalise jõuga. Newtoni seadused kehtivad ainult inertsiaalsetes süsteemides Inertsjõud-paigal seisvale kehale mõjuvad jõud on tasakaalustunud(N1.S). Näiteks inimene vankri peal, kui vanker hakkab liikuma vasakule,siis inimene selle peal kaldub paremale, vakri kiirenduse vastassuunas. Vankri ühtlasel liikumisel on jõud taas tasakaalus. Pidurdamisel kaldub inimene vasakule poole taas vankri kiirendusele vastassuunas, kuid nii kiirendamisel kui pidurdamisel on vastuolu Newtoni seadustega, selleks on vaja def
Laetud kehade vastasmõju toimub elektrivälja vahendusel. Paigalseisvate ja ajas muutumatute laengute elektrivälja nimetatakse elektrostaatiliseks väljaks, liikuva laengu välja aga elektrodünaamiliseks 1)kujutamine jõujoontega 2)ekvipotentsiaalpindadega Pindu, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal, nimetatakse ekvipotentsiaalpindadeks (samapotentsiaalpinnad) · Elektrivälja tugevus ja potentsiaal (+ valemid, mõõtühikud) Elektrivälja tugevus = väljapunkti asetatud ühiklaengule (q0=1C) mõjuv jõud See ei sõltu väljapunkti asetatud proovilaengust q0 ja on seega elektrivälja punkti iseloomustav ühene jõukarakteristik. Potentsiaal kirjeldab elektrivälja energeetilisest seisukohast. Erinevatel laengutel võib olla antud väljapunktis erinev potentsiaalne energia, kuid potentsiaalse energia Up ja laengu q0 suhe on selle punkti jaoks jääv suurus.
Alalisvool Elektrivool, mille suund ei muutu ja mille voolutugevus oluliselt ei muutu. Voolutugevus Näitab kui suur laeng läbib juhi ristlõiget ajaühikus. I=q/t [A=C/s] Elektrivoolu tekkimise tingimused Elektrivälja ja vabade laetud osakeste olemasolu. Elektromotoorjõud On arvuliselt võrdne laengu ümber paigutamisel kogu vooluringis tehtava töö ja selle laengu suhtega. = Av/q [1V] Av väliste jõudude töö, q laengu suurus. Ohmi seadused vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta Ohmi seadus vooluringi osa kohta: I=U/R. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I=/ (R+r). voolutugevus vooluringis on võrdne elektomotoorjõu ja suletud vooluringi kogutakistuse suhtega. Vooluringi kogutakistus koosneb vooluringi välisosa R ja vooluallika siseosa r takistusest. Voolu töö ja võimsus Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud
võrdeteguri pöördväärtus Joule-Lenz'i seadus Vooluga juhtmes eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu, juhtme takistuse ja ajaga Sõltuvus on leitud empiiriliselt, Joule leiutatud kalorimeetri abil tehtud katsete seeria käigus. Valemit saab tuletada ka mehaanikast, nagu näitas E. Lenz: Ohm'i seadus ja Joule-Lenz'i seadus diferentsiaalkujul (tuletusega). Kasutades eritakistust saame ülaltoodud seadused anda ka pideva juhtiva keskkonna jaoks. Ohm'i seadus: Voolutihedus juhtivas keskkonnas on võrdeline elektrivälja tugevusega; võrdeteguriks on keskkonna erijuhtivus. Joule-Lenz'i seadus: Defineerides erivõimsuse , saame Elektrivoolu erivõimsus on võrdeline voolutiheduse ruudu ja eritakistuse korrutisega (või väljatugevuse ruudu ja erijuhtivuse korrutisega). Rööp- ja jadalülituse valemite tuletus.
suurusega, mis on võrdne ajaühikus (dt) vaadeldavat pinda läbiva laenguga (dq). i=dq/dt . Voolu suunaks võetakse pos laengukandjate liikumise suund (neg liigub vastassuunas). Elektrivoolu jaotust iseloomustakse voolutiheduse vektori (j) abil. Mis on võrdne voolutugevusega (di) jagatud antud punktis laengukandjate liikumise suunaga risti oleva pinna suurusega(dS ). j=di/ dS Seega, voolutugevus läbi mistahes pinna on: i= SjndS 8.Ohm 'i seadused (vooluringi osale, koguvooluringile, diferentsiaalkuju) Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus on võrdeline pingelanguga U juhil: I=U/R. Kui juht on homogeenne (ei mõju kõrvaljõud), siis U ühtib juhi otstel hoitava potensaiaalide vahega ( 1-2). R on elektritakistus (sõltub:1)juhi mõõtmetest 2)juhi materjalist ja 3) temperatuurist), mõõtühikuks oom (), mis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Aga muidu hea.
Kõik kommentaarid