Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Kultuuri põhijooni uusajal. (0)

1 Hindamata
Punktid
Kultuuri põhijooni uusajal #1 Kultuuri põhijooni uusajal #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maarja_liisa Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Kultuuri põhijoonu uusajal

võimalust enese ära elatamiseks. Linnadesse rajati uusi elamuid ja inimestel tuli loobuda oma kunagistest eluharjumustest. Nüüd tuli käia tööl vabrikutes kellaajast- kellaajani ja ka elutingimused olid hoopis teised, elati väikestes ühetoalistes korterites. Linnakutuuri arengule aitas kaasa ka kindla koolihariduse kasutusele võtt. Tekkisid uued töökohad, mis andis tõuke keskklassi tekkeks ehk kodanluseks. Seega selline linnaelu kultuur, mis praeguseks on väga laialdaselt üle maailma levinud sai alguse juba uusajal. Tänu linnakultuuri arenesid välja ka uus peremudel. Kui maaelu kultuur nägi ette, et mitu põlvkonda elas ühes talus ja majandas ainult oma perekonna ära elatamiseks. Siis uues perekultuuris oli ainult üks põlvkond, kus vanemad käisid tööl, et perekonda ära toita. Selline perekltuuri muutus sai alguse just linnakultuurist, kus olid väga väiksed elamud.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Kultuuri arengu põhijooni uusajal

Kultuuri arengu põhijooni uusajal Uusajal toimus kultuuri vallas suur areng. Leiutati palju ühiskonnale vajalikke asju nagu elekter, raadio ja telefon ning hulganisti edusamme tehti ka meditsiini vallas. Leiti uusi ravimeid ning võeti kasutusele desinfitseerimine bakterite hävitamiseks. Ka toiduainete säilitamiseks leiti paremaid mooduseid. Klassitsismi ajal oli valitses arhitektuuris lihtsus ja minimalistlikus. Alessandro Volta ehitas aastal 1782 esimese elektripatarei. See viis Michael Faraday mõttele, et kui elekter tekitab magnetismi, tekitab magnet ka elektrit. Faraday ehitas katsetele tuginedes elektrigeneraatori, mis oli aluseks ka esimesele elektrimootorile. See on oluline, kuna elektri kasutuselevõtt tegi elu palju lihtsamaks. 19. saj teisel poolel rajas Auguste Comte filosoofilise suuna positivism. Selles oli kolm astet: teoloogiline, metafüüsiline ja positiivne staadium. Positiivsete faktide väljaselgitamiseks tehti vaatlusi ja katseid, mi

Ajalugu
thumbnail
4
doc

Aasia ja Aafrika Uusajal

Rahvateater oli kaduki, kus mängisid vaid meesnäitlejad,kelle amet oli pärandav. Jaapanis rajati hulgi koole, kus sõjaliste oskuste ja spordi kõrval õpetati ka matemaatikat, muusikat, kirjandust, kalligraafiat ja teisi harivaid aineid. Arenesid teadusharud ning hakkas välja kujunema sintoistlik filosoofia-tugevnesid rahvuslikud ideaalid. Mito koolkonna teadlased pühendasid 250 aastat sellele, et panna kirja 397-köiteline Jaapani ajalugu. Jaapanit hakkas mõjutama euroopa kultuur. Tekkis hollandi teaduste koolkond samuraide jaoks. 19. sajandil tekkis rahulolematus soguni valitsemisega ühiskonna kõikides kihtides. Välisriikide mõjul oli sogun sunnitud 1854. aastal Jaapani taas avama ja lubama suhtlemist välisriikidega.1868. aasta algul teatas noor keiser Mutsuhito (1868-1912) sokunaadi likvideerimisest ja keisri ülimusliku võimu ennistamisest. Jaapan asus reformide teele, keiser Mutsuhito valitsemise aastaid nimetatakse valgustatud rahu perioodiks

Ajalugu
thumbnail
41
docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

ajaloolise stiili. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism. 2) Kaasaegses kunstis on tegelikult stiili ase m el õige m öelda kunstivool või kunstisuund. 3) Ka ühe kunstniku väga isikupärase laadi kohta võib öelda stiil. 4) Mõistet stiil kasutatakse ka suhteliselt eraldatud rahvuslike kunstide kohta, näiteks Vana Egiptuse stiil, antiikajal Kree ka stiil jne. KREEKA KUNST VanaKreeka ja VanaRoo ma kultuur kokku on antiikkultuur. Kreeka ajalugu: 1) KreetaMükeene ajajärk 20001100 e. Kr. 2) tume ajajärk 1100800 e. Kr. 3) arhailine ajajärk 800500 e. Kr. 4) klassikaline ajajärk 500338 e. Kr. 5) hellenismiperiood 33830 e. Kr. Arhitektuur Tähtsai m ala oli templiehitus

Kunstiajalugu
thumbnail
7
doc

Uusaeg, ajalugu

1) mõistab riigi, kultuuri ja ühiskonna olemusliku seose ning väärtushinnangute muutumist. uusajal - Hakati eelistama linnaelu maaelule. Tekkisid suured linnad, kus elanike arv oli miljonites ning kus asusid ka vabrikud. Muutus ka riikide valitsemiskorrad ­ näiteks tekkisid absolutistlikud ning parlamentaarsed riigid. Samuti toimus ka muutus kodanlikus perekonnamudelis. Abiellumise eelduseks hakati pidama tundeid ja armastust, varem oli selleks mehe(harva ka naise) kõrge seisus ning hea majanduslik olukord. Riik leidis ka kasusaamise võimalusi, tehes seadusi, mille alusel kuulutas osasid toodete/teenustepakkujaid monopoliks ning lasi neil hinnad kõrgeks ajada, mille arvelt teenisid nad ka maksudelt rohkem raha. Enam ei peetud tähtsaks ka seda, mis seisusesse keegi kuulub, pürgiti võrdsuse poole. Inimestele anti ka võimalus saada haridust ning käia kirikus, kus räägitakse emakeeles, mitte ladina keeles, millest enamus aru ei saanud. Parandati ka töölisrahva olukorda, s

Ajalugu
thumbnail
39
doc

Ajaloo põhiperioodid

vaid araablastelt. Põhiline probleem seal oli ristiusu ja antiik filosoofia ühendamine. Ristiusk oli küll ülemuslik aga austati ka Aristotelese loogikat. Aquino Thomas oli see kellel õnnetus see ühendada teosega ,,Summa Theologiae" tema arusaam oli, et usu ja mõistuse teed ei saa lahku minna: mõistus aitab uskuda ja usk mõista. Küll aga sellistel puhkudel kuhu mõistus ei küüni tuleb loota usule. Katoliku kirik aktsepteeris selle 14.saj ning sellest sai ametlik õpetus Ilmalik kultuur Rüütlikultuur ja linnakultuur. Kirjanduslikult olid rüütlikultuuris populaarsemad 3 zanrit: Rüütlilaul, Rüütliromaan, Trubatuuride luule. Linnakultuuris kujunes välja nt Rebase romaan ­ värrsides valmilik süzee, mida näideldi loomanahkades ja linnateater ­ koosnes kiriklikest etendustest, seal hakati ministeeriumide raames teatrit tegema ­ sealt tuli ministeerium = müsteerium, keskajal

Ajalugu
thumbnail
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kuju

Kunstiajalugu
thumbnail
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

Nt peeti maailmailmeks Rhodose kolossi, 37 m kõrgust päikesejumal Heliose pronkskuju. (Samothrake Nike). Psüühika ja eriti tunnete väljendus on muutunud eriti tähtsaks. Kunsti iseseisvumist omaette väärtuseks näitas hellenistlikul ajal välja kujunenud kunstiturg, väikeste meisterlikke kujukeste, medalite ja keraamika ning muude käsitööesemete tootmine müügiks. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulastest teostest koopiate valmistamine. 5. Etruski kunst Etruski kultuur levis 8.-3. saj e.Kr praeguse Itaalia keskosas. Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgid. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid nad olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemisel (skulptuurid ja ehted). Nagu kreeklastel, nii polnud ka etruskidel ühtset riiki, vaid lõdvalt seotud linnade liit. Nende linnad olid korrapärase planeeringuga ning võimsate müürida ja väravatega. 7.-6. saj e.Kr oli etruskide kultuuri kõrgaeg.

Kunstiajalugu



Lisainfo

arutlus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun