Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Urson(loom) (0)

1 Hindamata
Punktid
Urson loom #1 Urson loom #2 Urson loom #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kukuxumusu Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
docx

Põhja-Ameerika lehtmets(Punane tamm ja urson)

puitosade ning ehituskonstruktsioonide tegemiseks. See kuivab aeglaselt ning vajab kuivatamisel hoolikat jälgimist. 1. 2. 3. 4. 1.Punane tamm üldvaates ; 2.Hõlmised lehed ; 3.Võrse ; 4.Kahevärviline pung Urson Urson on okaslaste sugukonda kuuluv näriline ning ühtlasi ka oma perekonna ainus liik. Ta asustab USA põhja- ja lääneosa okas- ja segametsi. Urson on ainus USA-s elav okaslane. Ta on suhteliselt suur, ta pikkus on 64-86 cm ja tüse saba ulatub kuni 30cm-ni. Pea on väike ning jalad on lühikesed. Hambaid on 20 ja keha katavad kollakasvalged musta või pruuni tipuga okkad. Neid võib igal loomal olla kuni 30 tuhat. Kõhupoolel ning peas on okkaid üldiselt vähe, peamiselt kasvavad nad seljas. Urson tegutseb ringi peamiselt öösiti ning on aktiivne aasta ringi. Tema tegutsemispaiku on

Geograafia
thumbnail
34
docx

Biogeograafia

On fossiilselt leitud ka Kesk- Euroopas. Vaevakask armastab külmemat kliimat ning kliima muutudes on see arktiliseks ja alpiinnseks eristunud. Konvergents. Evolutsioonilselt kaugete taksonite muutumine sarnasteks (,,valed disjunktsioonid") ­ arenenud sarnasteks seetõttu, et ökoloogiline roll ja eluviis nõuab just sellist eluvormi. Meenutavad disjunktsiooni, sest nii sarnased välimuselt, kuid evolutsioonilselt pole kunagi koos olnud. Nt urson (Ameerikad) ja okassiga (vana maailm), kapibaara (am) ja kääbusjõehobu (aaf), pakat (am) ja vesihirvik(aaf), aguuti (am) ja pisiantiloop (aaf), hallmasaama (am) ja kollaselg-kabrik (aaf). Pärisimetajate ja kukkurloomade sarnasus. Kaktus ja piimalill. Ökogeograafilised seaduspärad. · Biogeograafia ,,seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis (nt kehamassi suurus). · Need seaduspärad on makroökoloogia eelkäijad.

Geograafia
thumbnail
38
docx

Biogeograafia

Pantroopilised ­ kookospalm · Katkestustega Areaali katkestused e. Disjunktsioonid · Ühe taksoni esinemine eri piirkondades · Katkemine barjääri tekke tõttu ­ tekivad vahele mäed, ookean · Kauglevi · Grupidisjunktsioonid Holarktiline ­ punahirv, harilik pöök Lemuuria Bipolaarne ­ erinevatel poolkeradel IIIII - ei tea Konvergents ­ evolutsiooni kaugete taksonite muutumine sarnasteks · N : Urson (Ameerika) , Okassiga ( vana maailm) Hunt- kukkurhunt Ümiseja-vombat Kaktus-piimalill ökogeograafilised seaduspärad · Biogeograafia ,, seadused" · Oluliste ökoloogiliste tunnuste muutumine ruumis · Makroökoloogia eelkäija! · Bergmanni seadus ­ suurematel laiuskraadidel on loomade kehasuurus suurem · Alleni seadus ­ soojaverelistel sugulasliikidel on külmas elavate SIIT KA PUUDU TEKST!!! · Glogeri seadus

Biogeograafia
thumbnail
47
doc

Puisniitude loomastik

EESTI MAAÜLIKOOL Referaat Puisniitude Loomastik Kaspar Knuut 2010 2 Sissejuhatus Puisniiduks nimetatakse regulaarselt niidetava rohustusega hõredat puistut. Puisniidud kujunesid asulate ümbrusesse juba üle 4000 aasta tagasi seoses puidu tarbimisega ning hiljem karjakasvatuse levimisega. Eriti väärtuslikuks teeb puisniidud nende kõrge liigirikkus. Puisniidu liigirikkale taimestikule kaasneb tavaliselt ka muu elustik, näiteks putukate suur mitmekesisus. Eestikeelses põllumajanduslikus kirjanduses kõneletakse puisniitudest kui looduslikest rohumaadest. Taimeökoloogias nimetatakse taolisi kooslusi pool-looduslikeks ehk pärandkooslusteks. Termin "puisniit" on rohkem levinud teaduslikus ja aimekirjanduses, kohapealsed inimesed nimetavad taolisi alasid lihtsalt "niitudeks", "metsadeks", "metsaheinamaadeks", "heinaaedadeks" jne. (http://www.zbi.ee/pky/puisniidud/iseloomustus.htm) Kasvukoha järgi ja

Pärandkooslused
thumbnail
30
doc

Eesti imetajad

PÕDER (Alces alces) hirvlaste sugukond, põdra perekond. Põder on suurim hirvlane ja suurim maismaaimetaja Euroopas. Välimus - Põder on pikkade jalgadega ja kõrge turjaga vagur loom. Täiskasvanud loomad kaaluvad keskmiselt 500 kg. Pea on pikk ja kitsas. Iseloomulik on pikk ülamokk, mistõttu nina näib olevat kongus. Lõua all ripub karvadega kaetud nahavolt – „habe”. Isasloomadel võib olla see kuni poole meetri pikkune, emasloomadel väiksem. Kõrvad on põdral suured, pikliku kujuga. Saba on nii lühike, et seda on raske silmaga eristada. Karvastik on tal pruunikasmusta värvi. Täiskasvanud isaslooma nimetatakse põdrapulliks

Loodus
thumbnail
68
doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse  Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat.  Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat.  Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ja kes kasutavad

Loodusteadus
thumbnail
4
doc

Okasmets referaat.

Paide Ühisgümnaaium Okasmets Referaat Karmen Tafitsuk 7.b klass Paide 2010 TUTVUSTUS Okasmetsad levivad katkematu vööndina läbi kogu Euraasiua ja Põhja- Ameerika. Okasmetsade teine nimetus on taiga, mis on tulnud vene keelest, sest Siberis on suured okasmetsad. Okasmetsades on kliima mahedam. Talved on sisemaal külmad, aga suvel see-eest üpris palavad. Okasmetsad piirnevad põhjapool metsapiiriga, mis enam-vähem ühtib põhjapolaarjoonega. Sellest piirist kaugemal põhjas ei saa enam metsad kasvada, on vaid üksikud puudetukad paremate kasvutingimustega kohtades. http://userpage.fu-berlin.de/~rpeter/images/eco/taiga.jpg ASEND JA KLIIMA Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja- Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigav

Loodusõpetus
thumbnail
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad sama-aasta sügiseks. Käbid asetseva

Dendroloogia



Lisainfo

Sobib teha ettekandena

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun