välja rännata mitte ainult juutidel, vaid ka teistel, hõlbustus läbikäimine NSV Liidu ja muu maailma vahel. Kõik see parandas kahe üliriigi suhteid. 1988. aastal külastas president Reagan Moskvat, kus teda väga hästi vastu võeti. Paljude jaoks tähistas see külma sõja lõppu. Gorbatsov muutus Läänes tohutult populaarseks, puhkes tõeline ,,gorbamaania". Kodumaal tema maine aga langes. Rahvuslik vabadusliikumine NSV Liidus Esialgu arenes perestroika rohkem NSV Liidu võimukeskustes, peagi aga asusid rahvuslikud oposit- siooniliikumised perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi ära kasutama, esialgu küll suhteliselt ettevaatlikult. Mõnel pool ilmnesid pärast surve nõrgenemist seni maha vaikitud rahvuslikud pinged. Kõige paremini suutsid perestroika võimalusi kasutada Baltimaad. 1986.-1987. aastal peamiselt keskkonnakaitse loosungite all alanud vabadusliikumine kasvas edust innustust saades 1987
1. Perestroika eesmärgid : · Sotsialistliku ühiskonna täiustamine ja ümberkorraldamine. · Ummikseisust väljaviimine. 2. Millised muudatused toimusid perestroika ajal järgmistes valdkondades ? Valdkond Muudatus Ühiskonnaelu · Tsensuurireeglid pehmenesid. · Glasnost avalikustamine, sõnavabadus. · Kontaktide tihenemine muu maailmaga. · Perestroika läbiviimine. Sisepoliitika · Vähendati kommunistliku partei rolli. · Loodi NSV Liidu rahvasaadikute congress. · Loodi presidentaalne valitsemissüsteem. · Poliitiliste liikumiste tekkimine. Välispoliitika. · NSVL-i ja Hiina suhete paranemine · NSVL-i ja USA suhete paranemine · Afganistani sõja lõpp · Desarmeerimise kava · tuumarakettide hävitamine
PERESTROIKA · M.Gorbatsov 1985 NLKP peasekretäriks o Erakordselt noor, sai 54 aastaseks, elab siiani o Taipas vajadust muutuste järele Kauba puudus Lääneriikidest ollakse maas Lootis, et elu läheb paremaks ja NSVL jätkub o Kuulutas välja perestroika sotsialistliku ühiskonna ümberkujundamine (''uutmine'' hiljem ei sobinud sest võru keeles tähendab ootamist) Võitlus alkoholismiga (01.06.1985 NSVL tuleb hakata piirama alkoholi kätte saamist) · Viinamarja istandused võeti maha · Lõhuti pudeleid · Viinamarjad tulid podi (!veiniviinamarjad) · Uued nipid nt viinasült, surrogaadid, aknapesuvedelikud,
................................................................................. 9 Kokkuvõte......................................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 11 2 Sissejuhatus Sotsialismi moderniseerimise katsed, mis said üldnimeks perestroika, oli Nõukogude Liidus periood mil võimul oli Mihhail Gorbatsov. See mõiste hõlmas omakorda mitmeid märksõnu, mis ühel või teisel ajajärgul esiplaanile tõusid: arengu kiirendamine, majandusreform, demokratiseerimine, avalikustamine ehk glasnost jm. 1985. aastal vahetati Moskvas välja Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretäri koht. Varem võimul olnud Konstantin Tsernenko suri ning asemele tuli vaid
Väliseesti kultuuriga seotud isikud – Karl Ristikivi, Marie Under, Gustav Suits, Visnapuu, Johannes Aavik. Mida tähendab, et Eesti NSV-s olu kultuur ideoloogilise surve all? Loomingut tsenseeriti, öeldi mida tohib avaldada, mida mitte. TAASISESEISVUMINE Saab rääkida alates 1980 ndate teisest poolest. Oluline on see, et 1985 aastal NSVL-s eesotsa sai Gorbatšov. Tema eesmärgiks oli olemasoleva korra reformimine selle päästmiseks. Kui NSVL oli nõus loobuma tema vasallriikidest, siis liiduvabariikidest polnud valmis loobuma. Eestis 1985-86 oli võimul Karl Vaino. Seda juhtkonda, kes Eestis võimul oli, võib nimetada vanameelseks. Eesti juhtkond ka nende väheste muutustega, mis NSVL-s toimuma hakkasid, ei olnud valmis kaasa minema. Juhtkonna tasandil kaasaminekut ei olnud, ühiskonna tasandil see kaasaminek siiski oli. Glasnosti tingimustes tsensuur vähenes, julgeolekuorganite osatähtsus vähenes
kindlustatud kapitalistide ja suurmaaomanike võimu kukutamise ja proletariaadi diktatuuri kehtimapaneku tagajärjel ning kõik võim kuulus ENSVs linna ja maa töötavale rahvale töötava rahva saadikute Nõukogude kaudu." Kui konstitutsioon väitis, et "ENSV Ülemnõukogu on ainus ENSV seaduseandlik organ" [3], siis oli seal ka, et "NSVL seadused on kohuslikud ENSV territooriumil"[4] ja "iga ENSV kodanik on ühtlasi NSVL kodanik. Kõigi teiste liiduvabariikide kodanikel on ENSV territooriumil samasugused õigused kui ENSV kodanikel. ENSV kõrgeim täidesaatev ja korraldav riigivõimuorgan oli Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja 1946. aastast Ministrite Nõukogu[6]. Kohalikku võimu teostasid linnades ja rajoonides RSN täitevkomiteed (algul TSN täitevkomiteed). Kuigi konstitutsioon väitis, et "ENSV kodanikele on õigus ühineda erinevatesse ühiskondlikesse
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks.
Pingelõdvendus Detente ajajärk millal suhtel Lääne riikide ja NSVL suhted paranesid, arg kui lääneriigid tegid NSVL-le mõningaid järeleandmisi Algus Prantsusmaal · Prantsusmaa hakkas iseseisvalt NSVL-ga suhteid parandama · 1970 ida lepingud o W. Brandt mees kes muutis saksamaa poliitikat Loobus hallsteini doktriinist Alustas ,,uus idapoliitika", ehk mõlemad saksamaa riigid leppisid ära (mõlemad riigid tunnustasid teineteise olemasolu) · 1972 elavnes USA ja NSVL koostöö
Kõik kommentaarid