20. sajandi algus (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Imperialismi ajastu

Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul

Ajalugu

4

docx

20 sajandi algus

- 1840 Samuel Morse telegraafiaparaat - 1850 telegraafilii üle La Manche'i - 1876 Graham Belli telefon 3. Kirjelda proletariaadi rolli 20 saj algul. Millised neli suunda olid töölisliikumises välja kujunenud? Tööstuslik pööre oli sünnitanud uue klassi ­ proletariaadi ehk palgatööliskonna, mis hakkas järjest energilisemalt oma õigusi suurendama. Tööandjate ja tööliste omavaheline võitlus kestis kogu 19 saj, kasvades aeg-ajalt kodusõjaks ning omandades sajandi lõpuks siiski rahumeelsemad vormid. 20 saj alguseks oli tööliskiikumisel, ometi selline jõud, et ühelgi valitsusel polnud enam võimalik seda ignoreerida. Paljud palgatöölised olid saanud jõukamaks ning nende elujärg lähenes keskklassi omale. 19. saj keskel keskel olid revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel, 20 saj

Ajalugu

4

doc

Maailm I maailmasõja eel

Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks.

Ajalugu

7

doc

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm 20.sajandi algul IMPERIALISMIAJASTU JA ÜHISKONDLIKUD LIIKUMISED Imperialismiajastu 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks.

Ajalugu

2

doc

Imperialismiajastu ja ühiskond

o 349 miljonit inimest. Aafrikas tekkinud riikidest suutis 1914.aastaks iseseisvuse säilitada vaid Etioopia, millele võib erandikuna lisada Libeeria. Kõige dramaatiliseks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Euroopaliku hariduse saanud hindud, kes lõid 1896.aastal oma organisatsiooni India Rahvuskongressi, mis seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas (boksertie ülestõus 1900). 20 sajandi algul käivitas Henry Ford oma autotehases esimesed konveierid, millega ühe auto tootmisaeg lühenes mitmelt päevalt 12 tunnile. 1900. Aastal tegi Saksamaal esimese lennu Ferdinand Zeppelini õhulaev. Maailmamajandus 20.saj.- Kaupade ja teenust hulk ehk sisemajanduse kogutoodang ühe inimese kohta üle kahe korra. Turusuhted muutusid järjest tähtsamaks. Raudteede võrgu tihenemine, kaubandusfirmade areng. Maailm globaliseerus: rahandusasutused ja kaubandusfirmas kasvasid,

Ajalugu

4

odt

Maailm 20.sajandi algul

Sovinism e.marurahvuslus-sellenurgakiviks on oma rahvuse teisest paremaks pidamine. Imperialism- suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas, selline riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Euroopa tsivilisastsioon- juhtmõtteks olid kujunenud isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna, iga muud ühiskondlikku ja poliitilist korda peet imittetsiviliseerituks ning mahajäätuks. 20.sajandi alguseks oli peaaegu kogu maailm jagatud Euroopa riikide asumaadeks või mõjusfäärideks, peale euroopa riikide (ka Venemaa) oli maailmas veel vaid kaks tõelist suurvõimu- Ameerika ja Jaapan. Koloniaalimpeeriumide teke- imperialismi lahutamatuks osaks, 1914. elas 56% maakera elanikkonnast koloniaal- või poolkoloniaalsetes maades.Aafrika pakkus suurt huvi Euroopa riikidele- 1900. aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispa

Ajalugu

16

docx

Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder

1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead šovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud

Ajalugu

4

docx

IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND

· Uuelt saj oodati palju, moesõnaks progress · Inimene oli saamaks maailma peremeheks · Chicagos leiutati pilvelõhkujad · Naisõiguslased, elektrilaternad, tselluloid · Leidus ka sügavat pessimismi, levis juudivaen · Herzl rajas sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena Teadus ja tehnika: · Hugo de Vriesi hüpotees geenide olemasolust, geneetika algus · Max Planck pani aluse kvantmehaanikale · Selgitati aatomi ehitust · Einsteini erirelatiivsusteooria, maailm osutus palju salapärasemaks · Minose tsiv avastamine, hormoonide avastamine, mandrite triivimise teooria · Tõhusa süüfiliseravimi leiutamine · Sigmund Freudi psühhoanalüüs alateadvusest Kirjandus ja kujutav kunst: · Nobeli preemiad al 1901

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)