Tartu Kivilinna Gümnaasium
Mini-Referaat
Vana- Egiptus
Tartu 2011
Kooli nimi siia Vana-Egiptus Õpimapp nimi õpetaja nimi pp/kk/aaaa Vana-Egiptus Vana-Egiptus ehk Egiptus oli vanaaja maa Kirde-Aafrikas Niiluse kallastel ligikaudu praeguse Egiptuse kohal. Egiptus koosnes põhjapoolsest Alam-Egiptusest ja lõunapoolsest Ülem-Egiptusest. Kogupindala oli umbes 34 000 km².Vana-Egiptuse algust loetakse umbes aastat 3100 eKr ning lõppu vallutusest Rooma riigi poolt 30 eKr või mõnikord kreeklaste vallutusest 332 eKr. Määratlus Vanaajal nimetati Egiptuseks Niiluse jõe kitsast orgu alates 1. kärestikust Syene juurest (Ülem-Egiptust) ja Niiluse deltat, mille moodustasid mitu Vahemerre suubuvat jõeharu (Alam-Egiptust).
ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast
Eristada tuleb kahte tegurit: sademeid ja Niiluse üleujutusi. Kui viimane mõjus elamistingimusiorus endas, siis esimesest sõltus, kas piirnevad kõrbealad olid asustuskõlbulikud või mitte, mis omakorda määras Niiluse oru vahekorra oma naaberaladega ning oruasukate suhted naabritega. Niiluse annid - jõeoaasi põllumajandus Ükski teine maailm tsivilisatsioon pole oma kultuurilises ja majanduslikus arengus sedavõrd sõltunud omaenda jõest kui Egiptus Niilusest. Tänasepäeval kontrollin Niiluse üleujutusi Assuani tamm, kuid vanaajal tähistas aastaaegu jõetaseme vaheldumine. Mussoonivihmad Etioopia mägismaal ja Lõuna - Sudaanis paisutasid Niiluse võimsaks tulvaks. Egiptlased taandusid seepeale oma karjaga kõrgemale kõrbeserval paiknevatesse asundustesse. Üleujutus kattis põllumaa ja jõudis kõrgpunkti septembri alguses, mil vesi muutus rahulikuks. Hoovusega kaasa tulnud viljakad setted vajusid põhja
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega VAARAOD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 Sisukord: Sissejuhatus Vana-Egiptuse kultuur jaguneb nelja ajajärku: Vanem kiviaeg kuni 10 000 aastat eKr. Siis jahtisid egiptlased lõvisid, kitsi ja metsikuid karju maal ning krokodille ja jõehobusid soos. Noorem kiviaeg algas umbes 5000 aastat eKr
..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................
Loodusvaradelt on Mesopotaamia vaene. Ainult savi ja pilliroogu leidub külluses. Nii kujuneski Mesopotaamias suurel määral "savitsivilisatsioon" savi oli nii arhitektuuri kui tarbeesemete peamine tooraine ja teda kasutati savitahvlite näol ka põhilise kirjutusmaterjalina. Kivi, puitu ja metalle tuli aga hankida sageli küllalt kaugetelt maadelt, mis juba kõige varasematest perioodidest alates stimuleeris suhtlemist naaberaladega. Viimast soodustas ka tõsiasi, et erinevalt Egiptusest on Mesopotaamia välismaailmale kõigist suundadest avatud. See omakorda on toonud kaasa paljude erinevate rahvaste korduvaid sissetunge, aga samuti Mesopotaamia enda tsivilisatsiooni laialdase leviku naaberpiirkondadesse. Sellest tulenevalt oli Mesopotaamia tsivilisatsioon Egiptusega võrreldes vähem endassetõmbunud, suurema muutumis- ja kohanemisvõimega, aga ka ebastabiilsem. Sealne riiklus, ühiskond ja kultuur tegid vana-aja vältel läbi olulisi muutusi.
Juhendaja: Olav 2009 2 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS...................................................................................................4 EGIPTUSE KEEL JA KIRI, HIEROGLÜÜFID.................................................19 KOKKUVÕTE....................................................................................................26 Egiptus on kogu maailma kõige salapäraseim paik. Seal oli, on ja jääb rohkem saladusi, kui kogu ülejäänud maailmas kokku. See, kas saladused kunagi paljastatakse, ei, mina ei usu. Kuidas täpselt ehitati püramiidid, miks nad nii ehitati, nende geograafiline asend. Hauakambrid, mastabad. Egiptuse keel ja kiri. Juba vanad egiptlased tundsid matemaatikat ning seda üllatavalt hästi ja oskuslikut. Tunti keemiat, sest mumifitseerimine, ei olnud muud kui keemia.
Sinuhe Mika Waltari Tõlkinud: Johannes Aavik. Katriin Mangus 10C klass. Tallinna 21.Kool. 1.raamat. Sinuhe jutustab oma lapsepõlvest,oma perest ja oma elust. Inimene ei muutu. Mis on enne juhtunud, juhtub ka tulevikus.Sinuhe tahab hakata sõduriks, kuid ta pidi selle mõtte maha matma. Sinuhe läheb kooli. Kohtumine Ptahoriga ja Thotmesega. Puust krokodill. Lummavad naised. Kolbapuurija Ptahor. Õhtusöök. Kära ja segadus. Baldahiin ehisvari voodi, trooni või muu kohal. Vanadel idamaadel oli see ülikute kohal kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline r
Kõik kommentaarid