Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi : I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) –rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul . esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Liina K
Õppematerjali autor
VENE MUUSIKA AJALUGU vanaaeg (ürgkogukondlik aeg 10 saj.) · Seotud slaavlaste tähtsamate tegevusaladega (karjakasvatus, põlluharimine, usk loodusjõududesse) · Vanimad olid töö ja tavandi laulud (algelised meloodia ja rütmi poolest) · Rahvalaulus taktimõõdu vaheldumine · Rütm : iseseisev, tekstist sõltumatu, lihtne, ühekülgne keskaeg (10 saj. 17 saj. 1 pool) · Arenes kaks erinevat suunda: kiriku ja rahvamuusika · Levinud laululiik bõlina (pool kõneline, pool laululine, jutustava sisuga vene kangelaslaul, jutustab vägitegudest) · Hiljem tekkisid lüürilised rahvalaulud (tundeküllased, nukratoonilised, murelikud, 1617 saj.) · 1117 saj. tegutsesid rändmuusikud ehk skomorohhid (lõbusad pool klounid, rändnäitlejad, eriti populaarsed 15 saj. peale Venemaa vabanemist)
-17.sajandil. Olid nukrad ja murelikud laulud. Kodumaa igatsus soldati. Lüürilisel laulul on eeslaulja, kes laulab aeglaselt ja voolavalt. Viisid on suure ulatusega. Kui eeslauljale lisandub koor, muutub laul mitmehäälseks. On pool polüfooniline ja pool homofooniline laul. Rändmuusikud ehk skomorohhid Rändmuusikud tegutsesid 11.-17.sajandil. Nad on poolklounid, kes rändasid külast külla. Nad tantsisid, veiderdasid, tegid akrobaatikat. Nad käisid Kiievi vene vürstiriigis, Moskvas, Novgorodis. Venemaa vabanes magadi itkest 15.sajandil. Rahvapillid Mängiti lihtsa ehitusega keelpille, puhkpille ja löökpille (gusli, gudok, domra, balalaika, puhkpillidest viled ja sarved, algelise löökpillid). Kirikumuusika teke ja areng 988.aastal 10.sajandil võttis Kiievi vürst Vladimir vastu ristiusu. Tuli bütsandsimuusika see mõjutas ka kitarrimuusikat. Vene kirikulauljad oli 11.-17.sajandil professionaalse.5 sajandit lauldi ühehäälselt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid