Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #1 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #2 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #3 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #4 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #5 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #6 Sotsioloogia eksam - raamatuküsimused I #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 167 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor fishism Õppematerjali autor
Sisaldab J. Kruusvalli kordamisküsimusi eksami raamatuosa esimeseks pooleks (vastused on koostatud rohelise raamatu põhjal).
Sain eksami hindeks A.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse

I pool 1. Sotsiaalsed faktid (enesetapud, valimistest osavõtt, asjastamine, subjektiivne reaalsus) (lk 4­6). Tehes igapäevaelus otsuseid, produtseerivad eri kategooriate ja gruppide liikmeid sotisaalseid fakte, lahterdatud korrapärasusi, mis kirjeldavad pigem kollektiivi kui selle üksikuid osi. Enesetapud.Millega seletada madalamat enesetappude taset katoliiklastega võrreldes protestantidega võrreldes , abieluinimeste ja vallalistega võrreldes jne? Durkheim arvas et seletavaks faktoriks on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. Abielu on side, mis ühendab üht isikut teisega ning ka katoliikluses toimub ühtuse õhutamine. Valimistest osavõtt. Ühendriikides võtavad valimistest osa rikkamad inimesed ehk mida suurem on sissetulek, seda tõenäolisemalt ta valib. Euroopa maades on aga vaeste osalemine valimistel võrdne või isegi suurem kui rikaste. Valimistest osavõttu mõjutavad faktorid: 1) toimuvad valimised Euroopa maades nädalalõppudel, nii on ka lihttö�

Sotsioloogia
thumbnail
5
doc

Sotsioloogia eksami spikker

süsteemide olemuse kohta. Saab mõlemat teooriat kasutada ühiskonna väiksemate gruppide korral (perekond, töökeskkond). Erinevus- strukuttur- finktsionalismi põhihuviks on suhted sotsiaalse tegelikkuse kahe tasandi terviku ja selle osade vehel (mingi grupi ja grupiliikmete vahel) konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkulepete puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidide ja gruppide vahel ühiskonnas. Sümboolne interaktsionism ja mikro-makrotasandi sotsioloogia erinevus- Mikrotasand- (vähem abstraktsed ja analüüsiühikud)põhitähelepanu protsessidel, mille abil inimesed mõistavad ja annavad tähenduse igapäevaelu sündmustele, mõistavad inimestevahelist interaktsiooni sotsioloogilise arusaamise lähtekohana, iseloomustab paradigmade mitmekesisus. Makrotasand- liigub sotsiaalse struktuuri üldiselt mudelilt tagasi igapäevakäitumise juurde ja kõige sagedamini rakendatakse seda suurte sotsiaalsete üksuste analüüsimisel

Sotsioloogia
thumbnail
42
docx

Sotsioloogia ehk ühiskonna uurimine ja analüüs

1) Sissejuhatus ­ Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst.

Ühiskonna uurimine ja analüüs
thumbnail
14
odt

Sotsioloogia ja sotsiaalantropoloogia

Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäevast elu( majandustsüklid, sõjad, hariduspoliitika jne) Sotsioloogiline kujutlus juhib tähelepanu kolmele küsimusele: 1. Kuidas lahterdatakse tegevusi ühiskonnas 2. Kus asub see ühiskond inimajaloos 3. Milliseid mehi ja naisi see ühiskond toodab Oska nimetada sotsioloogia olulisi koolkondi, tea nende koolkondade keskseid autoreid, oska sõnastada neile iseloomulikke tunnuseid, kirjeldada nende koolkondade olulisi erinevusi Keskendu järgnevatele autoritele, koolkondadele ja kontseptsioonidele: Sotsiaalsed faktid( E.Durkheim) Durkheim viitab sotsiaalsele struktuurile, mitte üksikindiviidide kehale ja vaimule Durkheim arvas, et seletavaks faktoriks inimeste erinevas käitumises on sotsiaalse integratsioon ühiskonnas( uuris enesetappude arvu euroopas)

Etenduskunst
thumbnail
9
doc

1.semestri 2.KT

lähtuda rahva vajadustest, mitte aga kasutamist. Sotsialismi eesmärkide hulgas on päritud varal baseeruva majandusliku ebavõrdsuse vähendamine ja võimalikult laiapõhjaline ühiskonna ressursside ümberjaotamine Sotsialistlik majandus ­ valitsusepoolse tootmise ja jaotamise planeerimise ning maksimaalse riikliku kontrolliga majandus Sotsiogaramm ­ grupisiseste inimestevaheliste suhete võrgustikku identifitseeriv graafiline väljund Sotsioloogia ­ inimkäitumise uurimine sellisena, nagu teda kujutab kollektiivne elu Sotsiökonoomilise staatuse indeks SES ­ põhineb inimese sissetuleku, tema elukutse sotsiaalse prestiizi ja inimese poolt omandatud hariduse kombinatsioonil Staatus ­ koht sotsiaalses süsteemis, mida iseloomustavad teatud õigused ja kohustused Staatuskindlus ­ olukord, kus inimene asub mitmes staatushierarhias sarnasel astmel

Sotsioloogia
thumbnail
29
docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

kolmanda astme tootmist) ning näiteid peate osakama tuua praktiliselt iga küsimuse juurde ka siis, kui ma pole seda eraldi välja kirjutanud. Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus

Sotsioloogia
thumbnail
5
doc

Uuringud

arusaamade, käitumise, suhtumise ja materiaalse kultuuriga loovad need inimestele ainuomase kohanemisvõime ümbritseva keskkonnaga. Subkultuuriks nim erinevusi väärtustes, arusaamades, käitumises. Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Selles vastasseis kehtivatele sotsiaalsetele mustritele. Hälbekäitumine on seotud sotsiaalselt aktsepteeritava normidest kõrvale kalduva käitumisega. Hälbekäitumise sotsioloogia otsib vastuseid järgmistele küsimustele: 1. kuidas kehtestatakse sotsiaalseid norme 2. milliste tingimuste korral neid norme rikutakse 3. milliseid sotsiaalseid grupid on tõenäolisemalt seotud erinevate hälbiva käitumise vormidega 4. kuidas reageerivad teised inimesed mittekonformsele käitumisele 5. kelle võimuses ühiskonnas on määrata, milline on normaalne ja milline hälbiv käitumine.

Sotsioloogia
thumbnail
198
doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5

Sotsioloogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun