Kõik taevakehadest (3)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Tähed

.............................................4 Muutlikud tähed...................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus............................................................................................................. 9  Tähed Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal. Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneidkraade

Füüsika

7

doc

Tähed

See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel. Spektriklass - tähespektrite klassifikatsioon, mis on seotud tähtede temperatuuride ja värvidega. Eristatakse seitset peamist spektriklassi. Alates kuumematest ja sinisematest jahedamate ja punasemateni nimetatakse neid O-, B-, A-, F-, G-, K- ja M-spektriklassideks. Edasise täpsustamise huvides jagatakse kõik klassid veel kümneks: näiteks jaguneb G- spektriklass tähtede pinnatemperatuuri langemise suunas alamklassidesse G0, G1, G2, G3 ... G9. Päikese spektriklass on G2. Diagrammil torkab silma kõigepealt diagonaalne tähtedega tihedalt täidetud riba - peajada. Sellesse diagrammi kogupindalast vaid sajandiku moodustavasse ribasse on koondunud 90% tähtedest. Ka ülejäänud osas on täitumus ebaühtlane; selgesti on eristatav punaste hiidude

Astronoomia

5

docx

Tähtede sünd, elu, surm

Punase hiiu väliskiht aga jääb gaasiliseks. See, mis nüüd järgneb, on suurte ja väikeste tähtede korral erinev: Väiksemad tähed kaotavad nüüd oma gaasilised kihid ja muutuvad valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral aga tõmbub nende raudtuum kokku ja plahvatab omaenda külgetõmbejõu mõjul. Gaasilised väliskihid paiskuvad maailmaruumi supernoovana. Raudtuum aga laguneb mõne sekundi jooksul uuesti heeliumiks, millest seejärel tekivad kõik olemasolevad keemilised elemendid. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht, ehk pulsar. Pulsaris olevad neutronid (energiakandjad) tungivad 1 omakorda üksteisesse, aine läheb meile teadmata olekusse ja omandab nii tugeva külgetõmbejõu, et sellest ei pääse läbi isegi valgus. Tekib must auk, mis imeb endasse Universumis olevat materjali ja millest välja ei pääse mitte miski.

Astronoomia

11

docx

Tähe elu lugu ja HR-diagramm

HR-diagrammile paremale punaste tähtede graafilisse ossa. Protsess jätkub pidevalt, selle käigus põleb vesinik heeliumiks ja täht jõuab peajadale. Päikese tüüpi planeet on seal umbes 10 miljardit aastat (meie Päike on olnud 5 miljardit aastat ja on veel 5 miljardit aastat). Kui kogu vesinik on ära põlenud, lahkub täht peajadalt ja suundub hiidude hulka. Mingi aja pärast on täheprotsessid viinud tähe üle peajada kääbuste hulka. See kõik käib umbes Päikese massiga tähtede kohta. Suuremate tähtede evolutsioon on tormilisem. Esiteks kulutavad nad oma kütuse (vesiniku) ära kiiremini ning seega on nende eluiga lühem. Teiseks ei stabiliseeru nad nii lihtsalt kui Päikese massiga tähed ehk nendest ei pruugi saada lõpuks kääbuseid. Arvatakse, et Päikesest viis või rohkem kordi massiivsemad tähed ei stabiliseerugi, vaid plahvatavad. Plahvatuse käigus võivad puruneda tähe väliskihid, halvimal juhul puruneb täht

Füüsika

17

doc

Tähtede vanuriiga

nähtamatu kaaslane massiga umbes sajandik Päikese massi, mis asub tuhandeid kordi kaugemal kui Maa. Kaugeima tuntud planeedi Pluuto keskmine kaugus Päikesest on umbes 39 korda suurem Maa omast. Teineteisest nii kaugel paiknevate tähtede kaksiksüsteeme tuntakse rohkem, mistõttu see idee pole päris võimatu. Teadlane andis tähele juba nime- Lucifer. Mingeid märke taolisest tähest pole veel leitud. Supernoovad Kõik tähed ei vanane niisama väärikalt kui valged kääbused. Mõne tähe juures tähendab ,,klimakteerium" väga kiiret ja ägedaloomulist muutumist. Sellised on ennekõike rasked tähed, mille mass on märgatavalt suurem Päikese massist, ja paljud kaksiktähed. Need võivad teatud perioodil supernoovadena süttida. Supernoovade plahvatused on haruldased, kuid kõige dramaatilisemad tähistaeva nähtused. Ka tavaliste tähtede valguses toimub mõningaid muutusi

Füüsika

15

odt

Tähed - referaat

....................................................12 Kaksiktähed...........................................................................14 Kokkuvõte.............................................................................15 Kasutatud materjal ...............................................................16 Sissejuhatus Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest. Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi

Füüsika

27

ppt

Tähed ja plaaneedid

 Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike.  Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus).  Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata tähe keemiline koostis ja värvus ning ka see, kui kiiresti tähe meile läheneb või meist kaugeneb). On selgunud, et ka tähtede värvus sõltub temperatuurist. Selle põhjal jaotatakse tähed seitsmesse spektriklassi. Ka tähtede värvus ja heledus on omavahel seotud. Kui kanda diagrammile tähed heleduse ja värvuse järgi, saadakse diagramm, kus diametraalselt ulatub üle kogu diagram

Füüsika

28

docx

28-leheline referaat: Tähed ja nende teke

Tallinna Nõmme Põhikool Tähed ja nende teke Referaat Õpilane: Endrik ###### Õpetaja: ########### Klass: ## Tallinn 2014 ........................................................................................................................................................................................ 3 SISSEJUHATUS............................................................................................................................................................. 3 ........................................................................................................................................................................................ 3 1 Tähed ja nende teke......................................................................................................................................................4 2 Tähe evolutsioon..............................

Astronoomia

Meedia

Kommentaarid (3)