Kuidas mõjutab tuul eesti ilmastiku?
Click to edit Master text styles
Second level
Third level
Fourth level
Fifth level
Ilm ja ilmateade
Igapäevases elus puutud pidevalt kokku ilma mõistega. Hommikul ärgates ja
aknast välja vaadates näed, missugune
ilm on: näiteks, kas taevas on selge ja
paistab päike või on pilves ja sajab vihma. Heidad pilgu termomeetrile ja saad
teada, kas ilm on soe või külm. Raadiost ja televiisorist kuuled ilmateadet.
Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest.
Pos.tähendab, et maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergiat, kui ise soojuskiirgusena ära annab.Selle tagajärjel maapind soojeneb ja soojus liigub edasi sügavamale pinnasesse. Negatiivse korral annab maapind soojuskiirgust rohkem ära, kui juurde saab, mille tagajärjel ta jahtub.Selline olukord esineb öösel,kui päikesekiirgust üldse juurde ei tule.Eestis on aastane positiivne.Negatiivne on vaid talvisel ajal, eriti siis, kui maapind on kaetud lumega. 5. Millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk? Tv lk 39 ül 11 • Päikese kõrgus – kaugus ekvaatorist, aastaaeg, aeg ööpäevas • Päeva pikkus – geograafiline laius, aastaaeg • Pilvkate – õhurõhualad, tuultesüsteemid • Aluspinna albeedo – aluspinna omadused • Õhkkonna seisund – looduslik, inimtekkeline õhureostus 6. Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast. TV lk 39 ül 14 Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet
KEILA KOOL 6 F Klass MARKKUS SILDAM Eesti Ilmastik Referaat Juhendaja H.ISRAEL Keila 2013 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma 4 2. Eesti ilma mõjutajad 6 3. Neli aastaaega 6 3.1 Kevad 3.2 Suvi 3.3 Sügis 3.4 Talv 4. Ida-ja Lääne-Eesti ilma erinevused 6 5. Kokkuvõte 7 6. Kasutatud materjalid 7 Sissejuhatus See referaat on kirjutatud teemal Eesti Ilmastik. Kindlasti olete märganud ,et Eestis on väga muutlikud ilmaolud.
KASVUHOONEEFEKT On looduslik protsess, mida põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt.kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Kasvuhoonegaasid peamiseks soojuskiirguse neelajaks on on veeaur, lisaks veel CO2, metaan CH4, naerugaas N2O, maalähedane osoon O3 jt gaasid, samuti aerosool. TUUL JA ÕHURINGLUS Õhurõhu teritoriaalsed erinevused põhjustvad õhu horisontaalse liikumise - tuule o TUULE KIIRUST MÕJUTAVAD TEGURID õhu paneb liikuma õhurõhuke erinevusest tekkinud GRADIENTJÕUD, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub. o TUULE SUUNDA MÕJUTAVAD TEGURID - CORIOLIS JÕUD e inertsjõud tekkib maakera pöörlemisel
hajuskiirgus,-kiirgus, mille hajutavad veeaur,tolm ja pilved kogukiirgus-otse ja hajuskiirguse summa efektiivne kiirgus-on see osa Maa soojuskiirgusest, mis lahkub atmosfäärist ning mille võrra maapind tegelikult jahtub. Tavaliselt on positiivne, sest maapind annab rohkem soojuskiirgust ära, kui atmosfäärilt vastu saab 7.Tegurid, mis jaotavad soojust Maal ümber. Õhu üldine tsirkulatsioon (kus valitsevad kõrgrõhkkonnad, kus madalrõhkkonnad, kuidas toimub nendes õhu liikumine, millist ilma kaasa toovad; läänetuulte ja passaatide kujunemine, gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele; mussoonide teke ning mõju ilmastikule). ÜLDINE ÕHURINGLUS kogu Maa atmosfääri haarav õhuringlus e. tsirkulatsioon. See on tuulte globaalne liikumine (nt. meie laiuskraadidel puhuvad peamiselt läänetuuled.), millega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piikonnast teise.
Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. · Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Atmosfääri ülemist piiri on võimatu määrata. Tinglikult võib õhkonna paksust lugeda 1000km. 2.Nimeta Päikese kiirgusspektri osasid: nähtav valgus, ultraviolett kiirgus, infrapuna kiirgus 3.Selgita, millistest teguritest ja kuidas sõltub maapinnale jõudva päikese hulk Päikese kõrgus horisondil mida kõrgemal on päike, seda suurem on päikesekiirguse hulk Pilvisus mida pilvisem, seda vähem jõuab maapinnale Aluspinna omadused mida tumedam on pind, seda suurem on neeldumis% 4.Selgita, kuidas sõltub albeedo aluspinnast Albeedo iseoomustab aluspinna peegeldusvõimet. Tavalise taimkattega kaetud maapinna albeedo on 0,2 0,25 värskelt küntud põllu albeedo jääb vahemikku 0,1 0,15
Peale freoonide õhkupaiskamise vähendamist on vähenenud ka osooniaugud. Kasvuhooneefekt Kasvuhoones on temperatuur üldjuhul palju kõrgem kui ümbritsevas õhus. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui CO2 sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. 5.3. Tuul ja õhuringlus Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Globaalne õhuringlus Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste
................................... 36 8. Teemaga seonduvad meisterdused....................................................... 60 9. Lisad (tantsud, laulud, pildimaterjal, CD)............................................... 62 10. Kasutatud ja täiendav materjal.......................................................... SISSEJUHATUS Muistsed eestlased kujutasid ette, et pööripäeval päike (päev) pöörab end. Päike on kolm päeva oma pesas. Arvati, et kui pööripäev on tuul lõunast, siis on kogu järgmisel veerandaastal soe ilm, kui põhjast siis külm. Muistne eestlane austas loodust. Seepärast on loodus ja kõik ümbritsev väga tähtis. Loodusega pidi suhtlema, temaga sõber olema. Igal asjal oli oma tähendus ja toime. Väga vanad traditsioonid on kokku sulanud kristlike tavadega. Loodusega kooskõlas olemine ei tule üleöö, teda hakatakse mõistma ajapikku loomuliku uudishimu kaudu. See kehtib nii lapse kui täiskasvanu puhul
Kõik kommentaarid