10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
100 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainis Käo
Õppematerjali autor
d)48 kromosoomi 14. Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku b) seenerakku c) taimerakku d) bakterirakku 15. Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks b) lipiidide sünteesiks c) sahhariidide sünteesiks d) ATP sünteesiks 16. Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed b) loomad c) seened d) bakterid Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Iga uus rakk saab alguse jagunemise teel. 18. Rakukest ümbritseb taime-, seene- ja bakterite rakke. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 21. Seene läbipõimunud niidid moodustavad mütseeli. 22. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 23. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev rõngaskromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsuse plasmiidid
Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. · Mis tähtsus on mitokondritel? Raku varustamine energiaga. · Miks on eri rakkudes erinev arv mitokondreid? Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on mitokondreid. TSÜTOSKELETT · Rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises osaleb tsütoplasmas paiknev tsütoskelett. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. · Vastavalt tsütoskeletti moodustavate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mirkotuubuleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilistest tsentroolist. Kumbi tsentriool koosneb mikrotuubulitest.
o valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides; o põhiülesandeks on raku varustamine energiaga viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamine. Selleks vajatakse hapnikku, eraldub süsihappegaas. Tekkinud energiat kasutatakse osaliselt ära makroegiliste e energiarikaste ühendite (ATP) sünteesiks; o mitokondrite arv sõltuv raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. 3.6. Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. · Rakus muutuvad organellide paigutus, samuti võib rakk organismi piires ümber paikneda. · Tsütoskelett osaleb rakkude kuju püsimises või muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest (valgu molekulidest). · Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani,
· Ribosoomides toimub valkude süntees. · Ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikke nimetatakse polüsoomideks. · Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed,milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. · Golgi kompleksis toimub valkude töötlemine. · Sisemembraan moodustab arvukalt kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. · Mitokondrite põhiline ülesanne on raku varustamine energiaga. · Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteem. · Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. · Vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubuleid. · Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest. · Kääviniidid valgulised fibrillid, mis lähtuvad tsentrosoomist raku jagunemisel.
· Golgi kompleks osaleb rakumembraani uuendamises ja taimerakkudes rakukesta moodustamises · Mitukonder(päristuumse raku organell)on kujult ümar või pulkjas · Iga mitokonder on ümbritsetud kahe membraaniga (sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim. Harjakesteks) · Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule · Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga Tsütoskelett · Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem · Koosneb niitjatest valkudest · Vastavalt tsütoskeletti moodustuvate valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, miktofilamente ja mikrotuubuleid · Raku kuju muutmiseks peavad tsütoskeleti valgud kas pikenema või lühenema · Tsentrosoom (oluline osa raku jagunemisel) koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindritest tsentrioolist · Kumbki tsentriool koosneb mikrotuubulitest
sopistusi, mida nim. harjakesteks. Mitokonderis on DNA ja RNA molekulid. DNA sisaldab geneetilist infot organellile vajalike RNA ja valkude sünteesiks. Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga, neis viiakse lõpule glükoosi ja teiste ainete lagundamise. Selleks läheb mitokondril vaja hapniku, protsessi käigus vabaneb süsihappegaas, vabaneb energia. Mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem mitokondreid. 3.6 Tsütoskelett Tsütoskelett paikneb tsütoplasmas, osaleb rakkude kuju püsimises, muutumises, nende liikumises ja organellide ümberpaiknemises. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest, vastavalt valguniidikeste läbimõõdule eristatakse fibrille, mikrofilamente ja mikrotuubleid. Muutused nende valkude struktuuris põhjustavad raku väliskuju ja organellide asukoha muutusi. Kui muutumiseks peavad valgud kas
Ehitus Ülesanne Poolvedel, peamiseks koostisaineks Seob kõik rakuorganellid ühtseks terviku vesi. Selles on lahustunud paljud kindlustab nende koostöö. anorgaanilised ja orgaanilised ained: Tagab toitainete laialikandmise rakus, on polüsahhariidid, lipiidid, valgud, jääkainete eritumiskohaks Tsütoplasma nukleiinhapped, aminohapped nukleotiidid, mono ja oligosahhariidid, orgaanilised happed. Lisaks ainevahetuse vaheproduktid, pigmendid, regulaatorained ning lahustunud gaasid. Ümbritsetud kahe membraaniga, milles Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protses paiknevad poorid. Tuumasisene plasma Tagab raku jagunemisvõime, ainevahetuse sisaldab valke, RNA-d, mitmesuguseid kiiruse ning raku eks
6. Mitokonder on kujult ümar või pulkjas. Ta on ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nim harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. 7. Mitokondrite põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. 8. Mitokondrite arv sõltub raku füsioloogilisest aktiivsusest: mida enam energiat rakk vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Enamasti jääb aga mitokondrite hulk ühes rakus tuhande piiresse. lk 63 1. Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omavahel rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. 2. Tsütoskeletti võib lugeda raku tugi- ja liikumissüsteemiks. 3. Selleks, et rakk muudaks oma kuju, peavad tsütoskeleti valgud kas lühenema või pikenema. See on küllaltki keerukas reaktsioonide ahel, mille toimumiseks vajatakse täiendavat energiat. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid