Referaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub laine levimise sihis. Pikilaine
Infra- ja ultravalgus Infravalgus Elektromagnetlaineid, mis jäävad punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole, nimetatakse infrapunaseks kiirguseks ehk infravalguseks. Suur osa maapinnale jõudvast valguskiirgusest neeldub ning muundub pikemalaineliseks soojuskiirguseks e infravalguseks. Nimi tähendab ,,allapoole punase" (ladina keelest infra "all"), sest punase valguse lainepikkus on suurim nähtava valguse spektris. Infrapunakiirgus on ligikaudse lainepikkusega 750 nm kuni 1 mm. Infravalgus on nähtamatu soojuskiirgus, suurema lainepikkusega kui punane valgus. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad, näiteks Päike ja hõõglamp, kuid ka ahi, automootor ning inimkehad on infravalguse allikad. Infravalguse omadusteks on soojuslik toime, suur läbitungimisvõime, keelimine toime, teatud bioloogiline toime. Seda kasutatakse pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusraviks, toidu küpsetamiseks. Mõned loomad näevad
päikesekiirte infrapunaosaga, mis oleneb päikesekiirguse nurgast, mis omakorda sõltub maa telje liikumisest (talv/suvi). Öösel maapind jahtub, eritades soojust taas infrapunakiirguse kujul. 2.2.2.2. Infrapunakiirguse kasutamine kommunikatsioonivahendina Infrapunakiirgust kasutatakse mitmetes mobiiltelefonides andmete edastamise ja vastu võtmise eesmärgil. 7 2.2.3. Raadiolained Raadiolained on elektromagnetlained, mille lainepikkus on 10 -4 - 108 m. Looduslikud raadiolainete allikad on õhuelektrilised nähtused, planeedid, tähed, galaktikad, metagalaktikad. Raadiolainete rakendamisel põhinevad raadioside, ringhääling, televisioon, raadionavigatsioon, raadiolokatsioon, raadiospektroskoopia, raadioastronoomia ja mitmed teised teaduse ja tehnika harud. 3. ELEKTROMAGNETVÄLJADE ALLIKAD JA MÕJU INIMESTE TERVISELE
1.Mida käsitlevad staatika ,kinemaatika ja dünaamika ? 2.Liikumise näited 3.Keskmine kiirus ja hetkkiirus (seletused , valemid ,mõõtühikud= 4.Kiirendus (seletus ,valem ,mõõtühik) 5.Ühtlane sirgliikumine (seletus , valemid) 6.Ühtlaselt muutuv sirgliikumine (seletus ,valmeid) 7.Newtoni I seadus 8.Newtoni II seadus 9.Newtoni III seadus 10.Gravitatsiooniseadus 11.Töö (seletus ,valemid) 12.Kineetiline energia (seletus ,valem) 13.Potentsiaalne energia (seletus ,valem) 14.Ideaalse gaasi seletus 15.Isoprotsessid 16.Soojusülekande liigid 17.Sulamine ja tahknemine (seletus ja valem) 18.Aurustamine ja kondendseerumine (seletus ,valem) 19.Termodünaamika I printsiip 20.Termodünaamika II printsiip 21.Coulombi seadus 22.Elektrivälja omadused 23.Ohmi seadus vooluringi osa kohta
agedus Kontaktvoolu piirväärtus Ik (mA) Jäset läbiva indutseeritud voolu piirväärtus Ij (mA) 0 Hz2,5 kHz 0,5 2,5 kHz100 kHz 0,2 f* 100 kHz110 MHz 20 10 MHz110 MHz 45 * kontaktvoolu piirväärtuse arvutamiseks võetakse sagedus f arvväärtus kHz-des. 5. Kokkuvõte Kuna elektromagnetkiirgust loetakse kui keskkonnasaaste allikana, siis tänapäeval on päevakorda tõusnud küsimus, et kas elektromagnetlained, mida kiirgavad elektriliinid ning kõik elektrilised seadmed, on inimese tervisele ohtlikud. Elektromagnetlained jagunevad kaheks: ioniseerivad ja mitte-ioniseerivad kiirgused. On teada, et ioniseerivad kiirgused on äärmiselt ohtlikud inimesele ning pikemal kokkupuutel võib see lõppeda surmaga. Mite- ioniseerivate kiirguste kohta koostatakse pidevalt uusi uuringuid, pidades silmas, et meie keskkonnas levivad pidevalt elektromagnetlained. On välja pakutud ka lahendus matta voolu
mähist läbiv kolmefaasiline vool ,kuna faaside vahe on 120 ° . Pöörlev staatori magnetväli läbib ka rootori, indutseerides viimases elektromotoorjõude. Lühistatud rootori mähises tekkiva voolu ja pöörleva magnetvälja vastastikusel toimel hakkab rootor pidevalt pöörlema. Rootor pöörleb mõnevõrra aeglasemalt kui pöörlev väli (asünkroonselt) . 21 3.4. Elekrtomagnetlained. Elektromagnetlained levivad valguse kiirusega c = 300 000 km/ s (täpsemini c = 299792,458 km/ s ) vaakumis. Elektromagnetlainetuse keskkondadest läbitungimisvõime on seda suurem, mida suurem on laine energia. Ajaühikus kiiratud elektromagnetenergia on võrdeline võnkesageduse neljanda astmega, mistõttu võnkesageduse suurenemisel elektromagnetlainetuse läbitungimisvõime kasvab väga kiireti. Elektromagnetlained käituvad nii nagu kõik teised lained. Nad peegelduvad,
E- Lainefaas, mis määrab muutuva suuruse väärtuse antud ajahetkel. I- Valguse intensiivsus, mis näitab kui palju energiat valguslaine kannab ajaühikus läbi pinnaühiku. 2. Valguse lainepikkus ja värvus. Erineva lainepikkusega valguslained tekitavad inimsilmas erinevaid värvusaistinguid. Inimene näeb 760-380nm. Põhivärvid on punane, roheline, sinine. Kõige tugevama aistingu annab roheline valgus. 3. Infra- ja ultravalgus. Nende toimed. Infravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on suurem kui punasel valgusel, soojuskiirgus. Kiirgavad kõik soojad või kuumad kehad. Kasutatakse värvitud pindade kuivatamiseks, toidu küpsetamiseks sütel, soojusraviks, lasersideks, sõjanduses (öönägemisseadmetes), astronoomias. Kasvuhooneefekt. Ultravalgus- elektromagnetlained, mille lainepikkus on väiksem kui violetvalgusel. Sellel on tugev fotokeemiline ja bioloogiline toime. Kasutatakse veel astronoomias, valgustamiseks, plasmatoodetes. 4
1. COULOMBI SEADUS Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r
Kõik kommentaarid