Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keevitus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida nimetatakse keevitamiseks?
  • Milliseid keevitusviise teate?
  • Milles seisneb sula- ja survekeevituse olemus?
  • Mida nimetatakse keevisliiteks ning milliseid keevisliidete liike teate?
  • Mida nimetatakse keevisõmbluseks?
  • Kuidas liigitatakse keevisõmblusi väliskuju järgi?
  • Milline elektrivoolu toime on kõige tähtsam käsikaarkeevitusel?
  • Milline vool ja pinge on kasutusel meie majapidamises?
  • Millised üldised nõuded esitatakse toiteseadmetele?
  • Milline järgnevaist detailidest kuulub alaldile?
  • Milline keevitusvoolu seade omab kõige suuremat kasutegurit?
  • Milliste keevitusaparaatidega saab keevitada aluselise kattega elektroodidega?
  • Milliseid põlevgaase kasutatakse atsetüleeni asendavate gaasidena?
  • Milliseid keevitusleegi liike kasutatakse metallide gaaskeevitamisel ja lõikamisel?
  • Missugune on normaalse oksüdeeriva ja taandava leegi koostis?
  • Milliste tunnuste järgi määratakse keevitusleegi liiki?
  • Kuidas liigitatakse keevituspõleteid?
  • Kuidas on ehitatud ning töötavad keevituspõletid?
  • Kuidas saab kontrollida injektorpõleti tööd?
  • Mis võib põhjustada hapniku- ja atsetüleeniballoonide plahvatamist?
  • Mis otstarve on reduktoritel ja kuidas neid liigitatakse?
  • Kuidas on ehitatud ning töötavad reduktorid?
  • Mille poolest erinevad parem- ja vasaksuunaline keevitamine teineteisest ning millal neid kasutatakse?
  • Milline osa TIG aparaadist võimaldab süüdata kaart ilma kontaktita?
  • Millisest voolutugevusest alates kasutatakse veega jahutatavat põletit?
  • Mida tähendavad numbrid 24 volframelektroodi tähistuses?
  • Millist ülesannet täidab kaitsegaas TIG keevitusprotsessis?
  • Millist metalli keevitatakse vahelduvvooluga?

Lõik failist

7 DW MDQD. DUDJDQRYD
KEEVITUS Lisaõppematerjal venekeelsele kutsekoolile Materjal on valminud Integratsiooni Sihtasutuse projekti "Eestikeelse õppe ja õppevara arendamine muu- keelsetes kutsekoolides" raames (2005-2008). Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud projekt kavandati vastavalt Uuringukeskuse Faktum uuringule " Kutsehariduse areng venekeelsetes kutseõppeasutustes" (2004). Projekti eesmärgiks oli luua tingimused kvaliteetse eesti keele õppe läbiviimiseks ning arendada eestikeelse õppe metoodikat kutseõppeasutuste venekeelsetes rühmades. Projekti käigus koolitati üle 300 õpetaja ning anti välja 23 (e-)õppematerjali ja metoodikaraamatut. Materjalid asuvad veebikeskkonnas kutsekeel.ee.
Materjali soovitab Riiklik õppekavarühma nõukogu
Autor: Tatjana Karaganova Sisunõustamine: Toomas Pihl Terminitoimetamine: Andres Laansoo Keeletoimetamine: Katre Kutti Retsensent : Rein Pikner Küljendamine ja kujundamine: Aivar Täpsi Teostaja : OÜ Miksike © Integratsiooni Sihtasutus 2008
Tasuta jaotatav tiraaz SISSEJUHATUS
Eesti tööstuses mängivad tähtsat rolli masinaehitusettevõtted, laevaehitus ja metallkonstruktsioonide toot - mine. Viimase viie aasta jooksul on selle haru ettevõtted saavutanud suure majanduskasvu. Peamine prob - leem selle tööstusharu juures on kvalifitseeritud, vajalike teadmistega ja eesti keele oskusega tööjõu (keevita- jate) puudus. Kõik see tingis vajaduse uue õppematerjali loomise järele. Antud õppevahendis on peatükkide kaupa välja toodud keevitusega seotud terminoloogia: käsikaarkeevitus, gaaskeevitus , keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas, volframelektroodiga keevitamine argoonis. Eestikeelne õppematerjal KEEVITUSERILA EESTI KEEL aitab noortel töölistel sulanduda eestikeel- sesse töökeskkonda ning aru saada tehnilistest eestikeelsetest dokumentidest. Õppematerjal on mõeldud vastaval erialal kasutatavate terminite omandamiseks, tootmisprotsessi ülesannetest ja eesmärkidest arusaa- miseks ning eestikeelses töökeskkonnas hakkamasaamiseks. Käesoleva õppematerjali näitlikkus ja lihtsus aitavad minimaalse töö ja ajakuluga täiendada oma eesti keele sõnavara ja rakendada saadud teadmisi praktilises töös. Õppevahendis on materjal teemade kaupa liigendatud. Iga teema juurde on lisatud selgitava tekstiga illustratsioonid . Lisaks tekstile on iga teema juurde lisatud sõnad ja väljendid, mida ei saa illustreerida , ent mis on vajalikud teema täielikuks omandamiseks. Õppevahendi väljatöötamisel on kasutatud kaasaegseid mõisteid. Õppevahendi mugavaks kasutamiseks on materjali lõppu lisatud eesti-vene terminisõnastik. See õppematerjal aitab autori meelest igas vanuses keevituse-erialal töötavatel inimestel kiiremini integ- reeruda eestikeelsesse töökeskkonda. Kokkuvõttes peaks kiirem integratsioon parandama töö efektiivsust , lisama enesekindlust ja töörõõmu, ilma milleta ei ole võimalik edu saavutada.
3
, - . 5 . -, , - . , : , , . KEEVITUSERILA EESTI KEEL , , . ­ , - , , c . , - - . . - . - , , . , . - . , , , . , , .
« , .» / /
4 SISUKORD
1. Üldteadmised keevitamisest ....................................................................................................................... 6 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted............................................................................................................. 6 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid ............................................................................................................ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus .................................................................................................................................. 9 1.3. Keevisliidete liigid ................................................................................................................................ 10 1.4. Keevisõmbluste liigid............................................................................................................................ 12
2. Kattega elektroodiga käsikaarkeevitus (MMA) e. elektroodkeevitus .................................................. 14 2.1. Käsikaarkeevituse skeem sulava elektroodiga ...................................................................................... 14 2.2. Keevitusseadmed................................................................................................................................... 15 2.2.1. Keevitustransformaator ................................................................................................................ 16 2.2.2. Keevitusalaldi............................................................................................................................... 17 2.2.3. Keevitusmuundur ......................................................................................................................... 18 2.3. Käsikaarkeevituse sulav elektrood ........................................................................................................ 19 2.4. Elektroodi katte paksuse mõju keevisõmbluse kvaliteedile.................................................................. 21 2.5. Defektid käsikaarkeevitamisel .............................................................................................................. 22
3. Gaaskeevitus ............................................................................................................................................. 25 3.1. Gaaskeevituse üldine skeem (G) ........................................................................................................... 25 3.2. Atsetüleen ja teised põlevgaasid ........................................................................................................... 25 3.3. Keevitusleek .......................................................................................................................................... 26 3.3.1. Keevitusleegi liigid ...................................................................................................................... 27 3.4. Injektorpõleti ......................................................................................................................................... 29 3.4.1. Juhised keevituspõletite käsitsemiseks......................................................................................... 30 3.5. Surugaasireduktorid .............................................................................................................................. 31 3.6. Vasaksuunaline ja paremsuunaline keevitamine................................................................................... 33
4. Keevitamine sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas (TIG-keevitus) ..................................... 36 4.1. TIG-keevituse üldine skeem.................................................................................................................. 36 4.2. Terase keevitamine TIG keevitusaparaadiga ........................................................................................ 37 4.3. Alumiiniumi ja tema sulamite keevitamine TIG keevitusaparaadiga ................................................... 38 4.4. Vesijahutusega TIG keevituspõleti ....................................................................................................... 39 4.5. Keevituskaare süütamine TIG keevitamisel.......................................................................................... 40 4.6. Volframelektrood. Volframelektroodi otsa töötlus ............................................................................... 41 4.7. Volframelektroodiga keevitamisel tekkivad defektid ........................................................................... 42 4.7.1. Volframi lisandite moodustumise põhjused................................................................................ 42 4.7.2. Pooride tekkimise põhjused ........................................................................................................ 43
Kasutatud kirjandus......................................................................................................................................... 47 Illustratsioonid................................................................................................................................................. 47 Eesti-vene sõnastik.......................................................................................................................................... 48
5 1. Üldteadmised keevitamisest
1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate

Vasakule Paremale
Keevitus #1 Keevitus #2 Keevitus #3 Keevitus #4 Keevitus #5 Keevitus #6 Keevitus #7 Keevitus #8 Keevitus #9 Keevitus #10 Keevitus #11 Keevitus #12 Keevitus #13 Keevitus #14 Keevitus #15 Keevitus #16 Keevitus #17 Keevitus #18 Keevitus #19 Keevitus #20 Keevitus #21 Keevitus #22 Keevitus #23 Keevitus #24 Keevitus #25 Keevitus #26 Keevitus #27 Keevitus #28 Keevitus #29 Keevitus #30 Keevitus #31 Keevitus #32 Keevitus #33 Keevitus #34 Keevitus #35 Keevitus #36 Keevitus #37 Keevitus #38 Keevitus #39 Keevitus #40 Keevitus #41 Keevitus #42 Keevitus #43 Keevitus #44 Keevitus #45 Keevitus #46 Keevitus #47 Keevitus #48 Keevitus #49 Keevitus #50 Keevitus #51 Keevitus #52
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor martinmartiini Õppematerjali autor
Keevitus
Tatjana Karaganova

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
23
odt

Uus TIG keevitus.

.............................................................................18 Defektide tekkimine keevitusaparaadist.....................................................................................24 Kasutatud materjal......................................................................................................................29 Sissejuhatus TIG keevitusega saab keevitada ka segamaterjale, nende hulgas malmi ja kasutatakse seda viisi torustike keevitamiseks. Põhiliselt TIG keevitus kuulub roostevabade ja happelise koostisega terasest torude keevitamiseks. TIG keevitusega on võimalik keevitada alates 0,1 mm alates ülespoole. Põhiline materjali paksus keevitamisel on 0,5...6 mm. Keevitada saab kõigis ruumilistes asendites. 2 TIG keevitus sulamatu elektroodiga kaitsegaasi keskkonnas. TIG KEEVITUSAPARAADI EHITUS. 1. Seina kontakt. 2. Keevitusseade. 3

Keevitamine
thumbnail
38
rtf

Üldiselt keevitamisest

4 keevitatavuse taset: hea - keevisõmblusel on ligilähedaselt samad mehaanilised omadused kui keevitataval metallilgi; rahuldav - kui piisavalt hea keevisõmbluse saamiseks tuleb valida kindel keevitusreziim; piiratud - tuleb kasutada erinevaid tehnoloogilisi võtteid või isegi muuta keevitusviisi; halb - piisavat keevitatavust ei ole võimalik saavutada. Teraste keevitatavus 1. Erinevate metallide keevitus. Harilike konstruktsiooniteraste C-sisaldus (C kuni 0,25%) ei halvenda nende keevitatavust. Suurema süsinikusisalduse korral aga halveneb keevitatavus tugevalt, sest soojusmõju piirkonnas võivad tekkida praod. Süsiniku suur hulk muudab keevisõmbluse poorseks. Süsinikuvaesed terased (C kuni 0,25-% ) on hästi keevitatavad. Keevisliited on hästi lõiketöödeldavad. Kasutatakse maksimaalset lubatud keevitusreziimi. Süsinikterased on keskmise (0,3...0,5%) ja suure (0,5..

Keevitus
thumbnail
12
doc

Keevitamise referaat

Sissejuhatus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma ­ survekeevitus ja sulakeevitus. Keevitamise ülesanne, otstarve Keevitus seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. 3 Keevitamise põhimõtte kirjeldus, mis toimub. Reduktorist tulev hapnik voolab läbi nipli, toru ja ventiili (5) injektori (4) düüsi. Düüsist

Kategoriseerimata
thumbnail
10
docx

Referaat: Keevitamine

Gaaskeevitus(pildil nr 1) kuulub sulakeevituse rühma. See on lihtne protsess, mis ei nõua keerukaid seadmeid ega elektrienergiaallikat. Gaaskeevituse puudusteks kaarkeevitusega võrreldes on väiksem keevituskiirus ja suurem kuumenemispiirkond e. termomõju tsoon. Gaaskeevitust rakendatakse õhukesest, 1...3 mm paksusest lehtmetallist toodete valmistamisel ja parandamisel. Kasutatakse peamiselt väikese ning keskmise läbimõõduga torude montaazil, õhukeseseinalistest torudest liidete ja sõlmede keevitamisel. Keevitada saab vaske, alumiiniumi ning nende sulameid, messingit, pliid ja malmi. Atsetüleen on metallide gaaskeevitamisel ja ­lõikamisel põhiline põlevgaas. Tema leegi temperatuur ulatub tehniliselt puhtas hapnikus põlemisel 3150ºC-ni. Kasutusala: kõik gaasileektöötlemise liigid. Atsetüleen (C 2H2) on süsiniku ja vesiniku keemiline ühend. Normaaltemperatuuril ja ­rõhul on tehniline atsetüleen värvitu,

Ehitus alused
thumbnail
23
odt

Gaasikeevitus

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Mihkel Merila Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Atsetüleen ja teised põlevgaasid.................................................................................................4 Keevitusleek................................................................................................................................5 Keevitusleegi liigid.....................................................................................................................7 Oksüdeeriv leek..........................................................................................................................7 Injektorpõleti............................................................................................

Ainetöö
thumbnail
23
doc

Gaasikeevitus

Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus 1B Marek Rang Gaasikeevitus Referaat Olustvere 2012 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Keevitusleek................................................................................................................................6 Keevitusleegi liigid.................................................................................................................... 8 Injektorpõleti............................................................................................................................10 Juhised keevituspõletite käsitsemiseks..................................................................................... 13 Surugaasireduktorid.............................................................................................

Keevitus
thumbnail
40
odt

KEEVITAMINE

 Termomeetodid, kus kasutatakse soojusenergiat (kaar-, plasma-, räbu-, elektronkiirkeevitus jt.).  Termomehaanilised meetodid, kus kasutatakse nii soojusenergiat kui mehaanilist jõudu (elekterkontaktkeevitus).  Mehaanilised meetodid, kus kasutatakse ainult mehaanilist energiat (ultraheli-, külm-, hõõrde- ja plahvatuskeevitus). Tänapäeval enamkasutatavad keevituse liigid on:  käsikaarkeevitus  keevitus kaitsva gaasi keskkonnas (MIG, MAG, MIG/MAG, TIG)  kontaktkeevitus  plasmakeevitu Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse Kaarkeevitamine e. elektrikaarkeevitamine on enimkasutatav keevitusmeetod (protsess). Kaarkeevitamisel kasutatakse elektrikaare poolt eralduvat soojusenergiat. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide

Materjaliõpetus
thumbnail
28
doc

Elektroodkeevitus

Käsikaarkeevitus MMA 7 Käsikaarkeevituse tehnika 9 Keevitusvoolu ja elektroodi läbimõõdu valik 9 Kaare süütamine 10 Elektroodi asend ja liikumine 10 Käsikaarkeevituse seadmed 12 Kaitsegaasis keevitamine 13 Keevitamine sulamatu elektroodiga e. TIG keevitus 13 Keevitamine sulava elektroodiga e. MIG/MAG keevitus 14 MIG/MAG keevituse tehnika 16 MIG/MAG keevituse seadmed 18 Elektroodid 19 Varraselektroodid 19 Keevitustraat 21 Abivahendid 21 Vead keevitamisel 22

Üldehitus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun