Arengusuundi Euroopa muusikaelus 20.sajandi esimesel poolel (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Béla Bartók

20 sajandi esimese poole muusikasse jätsid Lääne-Euroopa heliloojate kõrval märkimisväärse jälje ka mitmed Kesk-Euroopa heliliijad- sealhulgas ka Bela Bartok Bartokiga on Euroopa helikunstis seotud ka üks kvalitatiivselt uus nähtus, nimelt rahvamuusika ühendamine kunstmuusikaga. Tõsi, üksikuid rahvaviiside intonatsioone või tsitaate olid oma loomingus kasutanud paljud heliloojad varemgi, kuid Leos Jana©ek ei tsiteerinud, vaid tema muusika lähtus pea alati Tsehhi muusikalisest folklorist. Temast terve põlvkond nooremad Kodaly ja Bartok olid aga esimesed, kes pöördusid rahvamuusika poole juba muusikateaduslikel alustel ja süstemaatiliselt. Mõlemad korraldasid rahvaviiside uurimiseks ja kogumiseks ulatuslikke ekspeditsioone mitte ainult Ungaris, vaid ka Rumeenia, Tsehhimaa ja Jugoslaavia aladel. Mõlemad olid ka väljapaistvad muusikateadlased- Bartoki mahukas uurimus "Ungari rahvalaul" (1924)

Muusikaajalugu

1

doc

Carl Orff kokkuvõte

Carl Orff ( 1895 - 1982 ) Elulugu : Sündinud Münchenis kunstilembelise ohvitseri perekonnas . Juba lapsena puutus kokku Baieri rahvalike laulumängude ja tänavaetendustega. Tema muusikaline haridustee sai alguse kodusest ansamblimängusgt. Kaks aastat õppis Orff Müncheni Muusikaakadeemias kompositsiooni ja dirigeerimist, kuid lahkus siis, kuna õppejõud ei jaganud tema teatrikiindumust. Aastast 1915 sai Orffist Müncheni draamateatri Kammerspiele kapellmeiste, jiljem töötas aga mitmes Mannheimi ja Darmstadti teatris. 1924.a astuas ta koos tuntud koreograafiga Muusika-ja Tantsukooli ning töötas väljas uut tüüpi orkestri - nn kõlaorkestri, kus domineerivad löökpillid. Looming : Orffi looming koosneb peaaegu tervikuna lavalistest suurvormidest. Sealjuures oli ta aga algusest peale traditsioonilise ooperiesteetika veendunud vastana. Sellele vastukaaluks lõi Orff uutmoodi muusikalise lavateose tüübi, mis seisned muusikalise ja sõnalise lavakunst

Muusika

4

docx

Carl Orff

paganlikku. Orff ise nägi teose esituse juures ette ulatuslikku lavalist vaatemängu tantsude, efektsete kostüümide, dekoratsioonide, valgus- ja püroefektidega. "Carmina burana" moodustab triloogia "Trionfi" koos helitöödega "Catulli Carmina" ("Catulluse laulud") ning "Trionfo di Afrodite" ("Aphrodite triumf"). Lisaks on Orff kirjutanud muinasjuttooperid "Kuu" (1939) ja "Tark naine" (1943), muusikalise tausta tragöödiale "Antigone" (1949), muusika Shakespeare'i komöödiale "Suveöö unenägu" (1964) ning ooperi või (autori enda määratluse järgi) muusikalise etenduse "Aegade lõpu komöödia" (1972). Muusikapedagoogikas on tuntud tema "Koolitöö" (1930­1935), mis oli kirjutatud esitamiseks algajatele muusikaõpilastele. Orffi kompositsioonid: Orpheus (1924) Klage der Ariadne (1925) Tanz der Spröden (1925) Musik für Kinder (1930­35) Tanzstück (1933) Carmina Burana (1937) Catulli Carmina (1943) Trionfo di Afrodite (1953)

Muusika

29

doc

Muusikaajalugu

virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.

Muusikaajalugu

13

doc

Eesti rahvamuusika

muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Homofoonia- ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika- mittesakraalne muusika. Ilmalik muusika levis kaua suulisel teel, sest

Muusikaajalugu

20

doc

Muusika 20.saj esimesel poolel ehk „uus muusika” või „kaasaegne impressioon muusika”.

sillerdava koloriidi. Esimeseks impressionistlikuks teoseks oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". „Kuuvalgus”- klaveriteos, mis avaldati 1905. aastal. Seda peetakse helilooja üheks kuulsaimaks ja huvitaimaks teoseks. Maurice Ravel Joseph-Maurice Ravel (1875 – 1937) oli prantsuse impressionistlik helilooja ja pianist. Salapärane, tundeid köitev muusika. Minimalistlik ja põhineb kordustel, areng kulgeb pikkamööda. „Bolero” –Tantsiva rahva dramaatiline rongkäik või saatus, millest pole kellegi pääsu. 1  Ekspressonism Väljendab negatiivseid tundeid, hirmu, depressioni, närviline, dissoneeruv (tema ilu peitub tema koleduses). Scönberg, Berg, Webern

Muusikaajalugu

50

docx

MUUSIKAAJALUGU konspekt gümnaasium

Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised

Muusika ajalugu

24

doc

Kokkuvõte Toomas Siitani muusikaajaloo õpikus.

+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana

Muusika

Kommentaarid (0)