Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Side 3 labor(RS-liides ja aeglased modemid) kontrollkysimuste vastused (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millist andmeedastusprotokolli toetas meie NOKIA modem laboris?
Side 3 labor RS-liides ja aeglased modemid-kontrollkysimuste vastused #1 Side 3 labor RS-liides ja aeglased modemid-kontrollkysimuste vastused #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 125 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor barca10 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Labor 4 - rs liides ja aeglased modemid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 4 aines Side (IRT3930) RS liides ja aeglased modemid ARUANNE Töö tegijad: Juhendaja: Too tehtud: 27. november 2008 Aruanne esitatud: 3. detsember 2008 1. Töö eesmärk Õppida tundma terminaliliidest RS-232 ja terminalide ühendusviise vahetult RS-232 liidesesignaale üle kandes ning telefonikaabli kaudu signaalide ülekannet modemite vahendusel. 2. Töös kasutatavad vahendid Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel ostsillograaf Tektronix TDS 2012B. Mõõtmiste tulemused saab salvestada USB pulgale. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. 3. Töö käik 3.1 Sümboli edastamin

Side
thumbnail
5
doc

Labor 3. aruanne; RS-Liides ja aeglased modemid

TxD · · TxD RxD · · RxD Sellised on ühendused klemmplaadil Mina valisin sümboliks `b'-i, selle ostsillogramm: 0100011 3.) Nullmoodemi ühenduste skeem. TD · · TD RD · · RD 4.) Signaalide RD ja TD ostsillogrammid null-modemi korral. Teise brigaadi arvutiga nullmoodemi ühenduse korras saatsime sümboli `@', mille signaal ostsillograafil nägi välja järgmine : 5.) Modemühenduste skeem. Arvuti TD--------RD (Terminal) Modem Tel. liin RD--------TD Arvuti TD--------RD (Terminal) Modem RD--------TD 6.) Modemite vahelises liinis toimiva signaali ostsillogramm. Määrata selle võimsusspekter. Võrrelda teoreetiliste tulemustega. Kui olime teise arvutiga moodemi ja telefoniliiniga ühendatud, siis näitas ostsillograaf tühja liini kohta umbes järgmist graafikut : Teoreetiline pilt on aga selline : Môôdetud Teoreetiline

Side
thumbnail
6
doc

RS liides ja aeglased modemid - labor

(0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - esimene 0 on start-bitt (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - 7 järgmist bitti (1 0 0 1 0 1 1) ASCII kood (i-täht) (0 1 0 0 1 0 1 1 1 ) - paarsus bitt puudub (0 1 0 0 1 0 1 1 1) - üks stop-bitt Enne ja pärast bitijada on nivoo 1, kui klahvi vajutatakse ainult üks kord. 3. Nullmodemi ühenduste skeem. 4. Modemühenduste skeem. Põhimõtteskeem RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadil: Tx- saadetava signaali (Transmit signal) võtab vastu teise arvuti Rx- vastuvõetav signaal(Receive signal). Tx Tx

Side
thumbnail
4
doc

RS-liides ja aeglased modemid

Pidin taas üle kandma sümboli '3'.. osutus, et signaalide ostsillosgrammid kohalikuklaviatuur-ekraan andmevahetuse ning nullmodemiühenduse korral langevad sama sümboli korral kokku. Seega on signaali põhimõtteskeem sama, mis joonisel 1 ning ostsillosgramm langeb kokku Lisas 1 esitatuga. 5. Modemiühenduste skeem Põhimõtteskeem näeb välja järgmine: RS liides Arvuti Modem PSTN RS liides Arvuti Modem digitaalsignaal analoogsignaal Ühenduste skeem klemmplaadi aga: Tx Tx Arvuti Modem Rx Rx

Side
thumbnail
122
docx

Side

muutub pidevalt. Mitmekiireline levi – info levib mööda peegeldusi, otselevi on väga harva. Kohale jõuab mitu lainet samaaegselt. Halb, sest lained liituvad (võivad tasakaalustada ennast ning signaal kustub ära, nõrgeneb). Kuna inimene liigub, muutub sagedus – lainepikkus – tuleb kogu aeg kanalit järgi kruttida. 20 19. ISO-OSI füüsilise kihi seadmed repiiter, jaotur(hub) ja modem.  Repiiter – kui võrgud on pikad, muutub signaal nõrgaks. Repiiter võtab signaali vastu, võimendab seda ning saadab edasi. Teiseks võib repiiter olla tõlkefunktsiooniga – kui on ühendatud näiteks keerdpaar ning koakskaabel. Võimaldab füüsiliselt võrku pikemaks teha.  Jaotur – kordab saadud signaali teistesse hostidesse (välja arvatud sinna, kust tuli. Rohkem kui kahe pesaga repiiter.

Side
thumbnail
1
doc

Side- spikker eksamiks

ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. ­ 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. ­ 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait ­ pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. ­P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes pak

Side
thumbnail
24
docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühendused

Side
thumbnail
42
pdf

Side Eksam 2016

mahutavus on suured. raadiokanal - nt bluetooth, raadio, wifi, ei pea kasutama juhet, vaid läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. RS232 on ühenduse strandard, mis määrab põhiparameetrid: Kiirus, Andmebitte, Paarsuskontroll, Stopp-bitte, Voo juhtimine. Null modem ühendab kaks seadet ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest. Korraga vähe bitte: saadetakse startbitt – nüüd hakkab edastus. Siis mõned andmebitid ja siis kontrollbitid. Paarsuskontroll – kas on paarisarv 1sid või on mõni bitt sassi läinud, võimaldab tabada bitivigu. Teenindamisest keeldumise tõenäosus, Erlangi valem. ! 
 Siin ! tähistab sisendvoo taandatud intensiivsust, 
 λ kirjeldab sisendvoogu ja

Side




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun