50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
175 laadimist
Kokku alla laetud
7 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
pisar28
Õppematerjali autor
Põlvkondadevahelised suhted Heaoluühiskond on kaasa toonud muutused nii perekonnastruktuuris, kui sotsiaalsfääris. Sündimus on vähenenud ja vanemaealiste osakaal ühiskonnas kasvanud. See kõik on omakorda kaasa toonud laste ja vanemate suhete erinevused ja vääriti mõistmised. Veel sada aastat tagasi elasid meie esivanemad lihtsat elu, kus põhiline eesmärk oli oma perel hing sees hoida ja kuidagi ära elatuda, aidata oma lastel pere luua. Tööd tehti siis
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis
ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.-6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis- ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused
kokku leppeid sõlmida ning täita. Sotsiaalse arengu aluseks on ema ja lapse vaheline kiindumussuhe, mida on peetud kõige omakasupüüdmatumaks inimsuhteks. Samamoodi kiindub laps ka regulaarselt temaga tegelevasse isasse. Kiindumus on kahe inimese vaheline emotsionaalne side. Ema ja lapse kiindumussuhe Sensitiivseks perioodiks peetakse lapse vanust 5.6. elukuust 3. eluaastani. Kui sel perioodil ei kiindu laps ühte inimesse, siis tema edaspidised suhted on häiritud. Hiljem on selle tulemuseks valimatud sõprussuhted, puuduv süütunne, sotsiaalse kohanemise häired, ebapiisavad emotsionaalsed väljendused, vaene sõnavara ning algklassides halb lugemis ja kirjutamisoskus, kuueaastaselt ei ole need lapsed sageli kooliküpsed (Lunge,1993). HOOLITSUS Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused.
omandisuhete süsteemi, ressursside loomise ja jagamise süsteemi, kogukonna majanduslikku ja energeetilist sõltumatust (self-sustainability) ning ka kogukondliku raha. Sotsiaalse aspekti all peetakse silmas, kuidas kogukond hoiab oma sotsiaalset tervist: kuidas korraldatakse omavahelisi suhteid ja koostööd, kuidas lahendatakse omavahelisi probleeme. Ökokülas on äärmiselt tähtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning teadlik töö selleni jõudmiseks. Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning väärtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. Ökokülad on keskused, kus viljeletakse üldinimlikke vaimseid väärtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskõla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011) Kõiki kogukondi võib nendel neljal skaalal positsioneerida.
7 Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus. 5. INIMENE-KODANIK 5.1 Rooma Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele.
7 Õige kreeklane lähtus neljast kardinaalvoorusest: õiglus, mehisus, mõõdukus ja arukus. 5. INIMENE-KODANIK 5.1 Rooma Nii kreeklastel kui ka roomlastel kujunes kõrgelthinnatud väärtuseks vabadus, inimene oli eelkõige kodanik, kes pidi ühiskonna huvid asetama kõrgemale isiklikest. Inimeste ja jumalate vahelised suhted põhinesid kokkulepetel. Inimene pidi neid väga täpselt täitma, et oodata jumalate abi ja toetust. Rituaal muutus ülitähtsaks. Preestrid-pontifeksid olid pidevalt valitsejate nõuandjad. Rikkaliku mütoloogia puudumine, religioosse tegevuse omanäoline rituaalsus ilma reflektiivse mõtestamiseta ja preestrite mõju tingisid spetsiifilise suhtumisetraditsiooni üldse. Traditsioon ei kuulunud Roomas vaidlustamisele.
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid