Ettevõtja ja
palgatöötaja võrdlus Hendrik Kuusk AT-09
Ettevõtja plussid:
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
132 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Hendrik Kuusk
Õppematerjali autor
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS eriala Enda nimi PALGATÖÖTAJA JA ETTEVÕTJA VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: Pärnu 2009 Palgatöötaja Plussid: 1. Igakuiselt saab palka 2. Töögraafik on paindlik ja sobiv 3. Hea töö tulemuse korral makstakse preemiat 4. Firma poolt soodustused ja töövahendid. 5. Tööiseloom on mulle sobiv. Miinused: 1. Oht kaotada töökoht 2. Tööruumid ja seadmed on liiga vanad. 3. Töö võib olla füüsiliselt raske 4. Tööpäevad võivad olla pikad ning koormavad. 5
nõu. Disainer arvab, et nii võib jõuda ideaalse lahenduseni. Koostöövõimeline Sikmann suhtleb tihedalt erinevate disaineritega. Ta arvab, et kuna me oleme väikses riigis, siis on targem ühte hoida ning on vaja avarduda, suhelda ja näha kaugemale. Ta pooldab koostööd ja leiab, et selles seisneb edu võti. Sille Sikmanni loominguga saab lähemalt tutvuda tema kodulehel http://www.scheckmann.com/ Inimese loomusest sõltub, kas olla palgatöötaja või ettevõtja. Kõik inimesed ei sobi ettevõtjateks või palgatöötajateks. Inimene võib palgatöölisena saavutada tunduvalt rohkem edu ja lugupidamist kui ettevõtjana. Järelikult väga hea tööliseks olemine ei taga automaatselt edu ettevõtluses. Palgatöötaja on olla tavaliselt lihtsam ja mugavam. Üldjuhul palgatöötajad ei taha lahkuda nn mugavustsoonist, kuni senine olukord üldjoontes rahuldab neid. Kui palgatöö hakkab "piirama", siis on olemas alati võimalus alustada oma ettevõtlusega
Ettevõtja vs. Palgatööline Iga inimene on erinev. Kõik ei suuda olla ettevõtjad, selleks on vaja erinevaid iseloomuomadusi, samas võib mõnele inimesele olla vastuvõetamatu mõte olla palgatööline. Tänapäeval on väga oluline osa elukutse valikul haridusel. Samas pole ka enneolematud erandid, kus jõutakse elus kaugele kõigest keskkooliharidusega. Suur erinevus on olla ettevõtja või palgatöötaja. Kumb oleks parem olla? Tooksin järgnevalt võrdluse nende kahe vägagi erineva elukutse kohta. Ettevõtja suured plussid on võimalus teostada oma ideid ning nägemusi ja olla nn iseenda peremees. Peamine põhjus ettevõtjaks hakkamisel on muidugi raha, teenib ju ettevõtja kogu kasumi endale. Suureks plussiks on veel töögraafiku paindlikkus, ise ju otsustad millal ja kuidas. Aga samas on see ka miinuseks, kuna selle ise-otsustamisega võib kaasneda ka laisklus (nt
Investeerimistehingud, laenud, kindlustused(auto, kodu), hoiustamine, jne. 5. Milliseid teenuseid saab kodanik kasutada portaalis eesti.ee? Vaadata oma haridusandmeid, töökoha andmeid, vara olemasolu, haigekassat, id-kaardi/passi/lubade jms kehtivust, kindlustuste olemasolu. Vastuseid erinevatele sotsiaal/haridus/ametiala küsimustele jpm. III - väljund - mõtestab oma rolli ettevõtluskeskkonnas 1. Nimetada olulised erinevused palgatöötaja ja ettevõtja vahel. Palgatöötajal pole nii suur vastutus firma ees kui ettevõtjal, kes juhib ettevõtet ja võtab pinge teha ise otsuseid. Palgatööliseks nimetatakse nö lihttöölist, kellel on kindlad tööülesanded ja kes vastutab oma töö eest, mitte kõigi töötajate tulemuste eest nagu ettevõtja. Ettevõtja alustab tööd juba ilma ressurssideta, palgatööline siis kui vajalik olemas ja töö ootamas. Ettevõtja
Ettevõtja on suurem egoist kui tavainimene. Surdokamber ülivaikne ruum. Millised on kõige suuremad egoistid? näitlejad, sportlased, õpetajad jne. Ettevõtlus on elamisviis. Turumajanduses on kaks peamist isiklikku tegurit oma võimetest ja valmidusest neid arendada ja nende rakendamise nimel pingutada, oskustest oma võimeid lülitada vastavasse turunisi, oskus mida teha?, kus teha?, millega teha? Et ettevõtjaks saada ja olla, on vaja järgmisi baasteadmisi, esiteks: ettevõtja asutamine, käitamine, majandustegevuse korraldamine, kontroll. Käitamine üks riskantsemaid. Muutuvad hinnad, turu situatsioonid, kliendid, mida tuleb arvestada. Tähtsaim on tööjõu kasutus. Eestis on umbes 80 000 ettevõtjat. Kõige rohkem on osaühinguid (umbes 64%). Järgmised on FIE-d (umbes 20%). Ülejäänuid on umbes 16%. Mida rohkem ta asjast teab, seda kaugemale ta jõuab. Varajaotusleping sõlmitakse enne abielu, mis hakkab kehtima 6 kuu pärast.
Ettevõtlusmüüdid 1. Ettevõtjaks sünnitakse, mitte ei saada. 2. Ettevõtjaks olemine on ainus võimalus olla täielikult sõltumatu, iseenese boss. 3. Ettevõtlusega võib üleöö rikkaks saada. 4. Parem on olla ettevõtte ainuomanik, kuna siis jääb kogu teenitav tulu endale. 5. Ettevõtte võib rajada, kasutades teiste inimeste raha (nt võttes pangalaenu või saades hankijatelt krediiti) ja riskides ise vähesega. 6. Raha teeb raha. 7. Ettevõtja edu määrab suuresti õnn ta oli kogemata õigel ajal õiges kohas. Teadmised ja oskused on seejuures vähe olulised. 8. Ettevõtja peamine motivaator on raha, ta tahab teenida suurt kasumit, et saaks seda kulutada. 9. Ettevõtja on tegutseja, mitte mõtleja. Ettevõtja võtab suuri riske. 10. Ettevõtte rajamise järel saab oma ärist kohe ära elada ETTEVÕTLUS on tulu saamisele suunatud iseseisev (majandus)tegevus (mis on kooskõlas seaduse ja moraalinormidega)
PEATÜKK 4. ETTEVÕTLUS 4.1 ETTEVÕTLIK INIMENE, ETTEVÕTJA JA PALGATÖÖTAJA Kes on ettevõtlik inimene? Kas igaühest saab ettevõtja? Millised erisused on ettevõtjal igapäevaelus võrreldes palgatöötajaga? Milles seisneb ettevõtja risk? Ettevõtlikkus, ettevõtja. Ettevõtlikkust iseloomustab millegi uue alustamine, võimaluse nägemine ja reageerimine sellele, algatusvõime ning valmisolek riskida. Ettevõtlikkus eeldab loomingulisust, uuendusmeelsust, oskust välja selgitada enda eemärke ja selle saavutamise kavandamist. Ettevõtlikkust on vaja näiteks meeskonna loomisel, et võtta osa kursustevahelisest korvpalliturniirist. Meeskonna loomist ja turniirist osavõtmist võib takistada kursusekaaslaste
1.Väike ettevõtete olulisus.:Loovad uusi töökohti,elavdavad piirkonna elu, maksude laekumine 2.Ettevõtja: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenused ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 3.Kasumivalem:Tulud-kulud=kasum 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid