Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Mesi (1)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
Mesi #1 Mesi #2 Mesi #3 Mesi #4 Mesi #5 Mesi #6 Mesi #7 Mesi #8 Mesi #9 Mesi #10 Mesi #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor artur159 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
odt

Mesi

Tartu Kustehariduskeskus 5 10 15 Mesi Toiduainete õpetuse alused 20 25 30 Koostaja: Merili Tamm Õpperühm: HT13 35 40 45 50 2014 Mee ajalugu Mee kogumine on iidne tegevus. Inimesed hakkasid mett koguma vähemalt 8000 aastat tagasi, 55 millest annab tunnistust Hispaanias olev koopamaal. Maalil on kujutatud kahte meest, kes koguvad mett metsiku mesilase pesast

Toidutehnoloogia
thumbnail
38
pptx

MESI

MESI  on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. MEELIIGID JAGUNEVAD KOGUMISVIISI JÄRGI:  Õitelt kogutud mesi  Okastelt kogutud mesi MEE KOGUMINE JA VALMISTAMINE: •Nektar kantakse tarru meepõies •Aurutatakse välja võimalikult paju vett •Mesilased säilitavad mett vahast meekärgedes  MEE KASULIKKUS! Mesi on ülikasulik, kuna omab bakterite, viiruste ja seente vastast toimet. Mesi on tulvil antioksüdante, seedimist soodustavaid kasulikke ensüüme ja mikroelemente, mis toetavad immuunsüsteemi ja teevad kehale pai. MEE KASUTAMINE:  Mesilased koguvad mett endale

toiduainete sensoorse...
thumbnail
16
pptx

Mesi

Mesi Marleen Raudsepp Mis on mesi? Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudesvalminud enamasti magus toiduaine. Kogumine ja valmistamine • Kogutud nektari kannavad mesilased tarru meepõie. Tarus töödeldakse seda, laadides mitme nädala jooksul mee toorainet korduvalt maha ja imedes jälle sisse, aurutades sealt välja võimalikult palju vett ning rikastades mett meepõiekeses toodetavate elementidega. Füüsikalised omadused • Viskoossus • Tihedus • Värvus Mees sisalduvad suhkrud • Erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos,turanoos jpt. Mee tarbimine Eestis • Eesti elanikest tarvitas 2010. aastal 47% mett ebaregulaarselt. 40% kasutas mett vähemalt korra nädalas ning 13% iga päev. Meetarbimine on kasvanud: 2000. aastal ei pruukinud mett viiendik e

Bioloogia
thumbnail
9
pptx

MESI

MESI MEE KOOSTIS Nektar ja õietolm vett ligi 17­20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse, värvi ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab, et sarnaselt okkameega võivad mesilased lehemett toota kuumade ilmadega lehe pinnale erituvast "kastest" või putukate eritistest. Enamik meest (sealhulgas puuliikidelt kogutud meest) on õiemesi ning enamik lehemeest on taimse päritoluga.

Mesindus
thumbnail
4
doc

Mesilane

vakladele söögiks. Kodumesilastel on erinevad võtted kaaslaste teavitamiseks uutest nektaririkastest korjemaadest. Kui töömesilane leiab ohtralt toitu, naaseb ta tarusse ning esitab teistele erilise tantsu. Nn ringtants annab teada, et õied on taru lähedal. Vibutustants aga näitab, et õied on kaugel, kusjuures mesilane osutab ,,kaheksaid'' tehes ka, kuspool toiduallikas paikneb. Magus ja kleepuv mesi on kontsentreeritud õenektar, mida korjemesilased tarru vastsete toitmiseks ning kogu mesilaspere talvetoiduks toovad. Töölismesilased toidavad aastaringselt kogu mesilasperet ­ mesilasema, vastseid, leski ja töölisi lõhnava toitva ainega, mida nad ise toodavad. Nad korjavad lilledelt nektarit ning töötlevad selle ümber meeks, mille paigutavad taru sisemuses paiknevatesse "hoidlatesse" ­ kärjekannudesse. Mesi on arstirohi ja on väga väärtuslik toitaine. Samuti taruvaik ja õietolm

Bioloogia
thumbnail
7
doc

Mesindus

Paju esimene nektari andja kevadel. Mesilased meelsasti külastavad paju, saadest lõhnavat nektarit ja kuldkollast õietolmu. Must sõstar õitseb mai alguses kuni 10 päeva. Mesilased on peamised musta sõstra tolmendajad. Mesilased saavad peale nektari ka õietolmu. Võilill annab rohkelt õietolmu. Üle +20C ilmadega eritab ta küllalt nektarit. Võilille õitsemise ajal on õhtuti mesitarude ümber aromaatne mee lõhn mis kandub kümnete meetrite kaugusele. Võilille mesi on kollane, aromaatne ja kristalliseerudes peene kristalliga. Kristalliseerub kärgedes üsna kiiresti ja ei sobi mesilastele talvesöödaks. Tamm õitseb mai lõpus juuni alguses enne lehtimist. Tamme meeproduktiivsus on väike, kuni 10 kg/ha. Tuultolmneja kuid mesilased saavad isasurbadelt kollakasrohelist õietolmu. Niiskete ja soojade ilmadega juulis-augustis koguvad mesilased tammelehtedelt lehemett.

Mesindus
thumbnail
13
odp

Orgaaniline keemia - Mesi

Mesi Stella Narusson MJ110 Mesi Mesi on mesilaste poolt taimedelt kogutud nektarist või eritistest spetsiifiliste ainete lisamisega toodetud ja kärjekannudes valminud enamasti magus toiduaine. Mee liigid kogumisviisi järgi Õite lt ja o kas te lt ko g utud me s i o n taims e pärito lug a, valmis tatud me s ilas te po o lt õ ite s t ko g utud ne ktaris t võ i kuumade ilmade g a o kka pinnale e rituvas t "kas te s t".

Keemia
thumbnail
30
docx

Karboksüülhapped, sahhariidid ja valgud

kuna väiksem kogus sisaldab vähem kaloreid. Tarbides fruktoosi suures koguses mõjub see pigem organismile kahjuna, takistades insuliini levikut. (Kokassaar; 28.04.16) Fruktoosi valem on C6H12O6 ja tema tsükliline struktuurvalem näeb välja järgnev: Fruktoosi kasutatakse jookides ja toidus lisaks suure magususe astmele ka seetõttu, et see on odavam. Looduslikult fruktoosi sisaldavad allikad on puuviljad, köögiviljad ja mesi. Nendes esineb ta kas monosahhariidina või disahhariidi kujul. (Vikipeedia; 28.04.16) Fruktoos imendub seedekulgas üsna 7 aeglaselt ja põhjustab seedehäireid. Liigne fruktoosi ületarbimine põhjustab rasvumise. (Kokassaar; 28.04.16) 8 3. VALGUD Valgud on polümeerid, mis koosnevad peamiselt kodeeritud aminohapete jääkidest. Need on omavahel seotud peptiidsidemetega

Keemia



Lisainfo

saab palju uut mee kohta teada ja on hea allikas iseseisva töö sooritamiseks

Meedia

Kommentaarid (1)

Amorellake profiilipilt
Pille Vaht: Sisukas.
20:07 20-03-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun