Soomest tuli Karjalasse vabatahtlikke selle soovi teostamist toetama. 1920. aasta suveks saavutasid enamlased siiski kontrolli kogu Ida-Karjala üle ning seal loodi Karjala Töökommuun. Mitukümmend tuhat karjalast pagas punaste võimu eest Soome. Samas saabus Soomest Karjalasse tuhandeid kodusõjas lüüa saanud soome kommuniste. Karjala sai endale soomekeelse haritlaskonna, kes asus üles ehitama 1920. aasta oktoobris Soome ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahuga ettenähtud Karjala autonoomiat. Valitsusjuhiks sai endine Helsingi Ülikooli majandusõppejõud Edward Gylling. Karjalasse saabus soome kommuniste isegi Põhja-Ameerikast. Autonoomia ametlikeks keelteks said vene ja soome keel, karjala kirjakeele arendamisega tegelema ei hakatud. 1921-1922 toimusid Karjalas mõned enamlaste vastu suunatud relvastatud ülestõusud, mis aga peagi maha suruti. 1923 muudeti Töökommuun Karjala ANSV-ks. Samal ajal liideti Karjalaga peamiselt venelastega
Avinurme Gümnaasium Referaat Suurbritannia Andres Oja Juhendaja: Ene Lüüs Avinurme 2010 Lipp ja vapp Suurbritannia lipp ehk Union Jack on Suurbritannia riigilipp ja endise Briti impeeriumi lipp. Lipu praegune kujundus pärineb 1801. aastast. Lipp on saadud Inglismaa, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa lippude kombineerimisel. Suurbritannia vapil on esindatud Ühendkuningriigi erinevad osad. Vapikilbi esimesel ja neljandal väljal asuvad Inglismaa kolm leopardi. Teisel väljal on Soti lõvi ja kolmandal väljal Iirimaa harf. Vasakult toetab vapikilpi krooniga inglise lõvi ja paremalt soti ükssarvik. Tekst vapikilbi ümber on Sukapaela ordeni
t.viimasest veerandist kuni II a.t. I veerandini e. Kr. Siin elati umbes 4250 aastat tagasi 500 aasta jooksul. 1943.a. saadi Tamula asulakohast Eesti vanim peiteleid, mis sisaldas huvitavaid merevaigust ripatseid ja luust esemeid. Linnasüdamest teele asudes kulub pool tundi, et jõuda läbi pargi ja üle kauni rippsilla Tamula muinasasula juurde. 1322. aastast pärinevad esimesed teated Kirumpää linnuse kohta, mis rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks. Kivilinnuse ümber tekkis ulatuslik kaupmeeste-käsitööliste asula, omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid. Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt kilomeeter lõunas. Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest.
läksid Eesti alad Rootsi võimu alla. Siis saabus pikem rahuaeg, mida rahvasuus hakati hüüdma kui " heaks Rootsi ajaks". See aeg kestis kuni 1700. aastani, mil algas eestlastele saatuslik Põhjasõda. Venelased, alustasid Narva piiramist ja rüüstasid samal ajal Virumaad ning põletasid külasid, tappes ja piinates inimesi. Kuigi Rootsi kuningas Karl XII võitis Peeter I väed, kaldus sõjaõnn siiski venelaste poolele üle ja nad vallutasid Tartu ning Pärnu. Eriti rängalt sai kannatada Tartu, kust küüditati välja kõik linnakodanikud. 1721. aastal sõlmitud Uusikaupunki rahulepinguga läksid Eesti-, Liivi- ja Ingerimaa Vene riigi koosseisu. Venemaaga ühendati ka Soome. Vallutatud aladel said mõisnikud tagasi oma valdused ja seal elanud talupoegadest tehti nende pärisomand. Ränga orjuse ja sõdadega kaasas käinud katku ning nälja tulemusel langes eestlaste arv tollel aja hetkeil 120-140 tuhandeni.
......................................................................4 Funktsionalism............................................................................................................................6 Tammekannu villa...................................................................................................................6 Esindustraditsionalism................................................................................................................8 Munga 18, Tartu......................................................................................................................8 Stalinism....................................................................................................................................10 Laevastiku ohvitseride maja..................................................................................................10 Nõukogude aegne tüüpehitis..........................................................................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Eesti XX sajandi algul Haldus-territoriaalne jaotus: maakonnad (kreis), vallad, linnad, alevid: 20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda
Kõik kommentaarid