Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Laima Moora MIS ON MÄLU JA KUIDAS SEDA TREENIDA Referaat Juhendaja: Maarika Kaasik Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................3 Mis on mälu..................................................................................4 Mälu liigid....................................................................................4-7 Mälu tüübid..................................................................................8 Mälu protsess................................................................................8-9 Mälu vead....................................................................................10 Mälu treenimine.......
ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on
Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Inimese ajus on umbes 14 miljardit (14 000 000 000) närvirakku ja 140 miljardit nn. gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua.
seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi. Operantse tingimise puhul tuleneb käitumine vajadusest reageerida teatud kindlal viisil. Oluline on saavutada positiivset ja vältida negatiivset. See on võimalik tänu suutlikkusele õppida oma käitumise tagajärgedest. Klassikaline= passiivne, kuid operantne=aktiivne. 22. Mis on mälu? Mälu on organismi võime omandada , säilitada ja väljastada informatsiooni. 23. Mälu protsessid ja lühikirjeldused. Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meeldejätmine võib toimuda tahtmatult või tahtlikult. Meeldejätmist hõlbustavad kordamine ja materjali korrastus, mis võib olla kas objektiivne või subjektiivne(ümbersõnastamine). Meelespidamine on aktiivne protsess, mille käigus toimub talletatava infoga mitmesuguseid muutusi
psühholoogilise terviku suunas noorukieas. Mina sisuline areng sõltub interaktsioonist teistega- mina kui sotsiaalne peegel. Mis mina kujunemist mõjutab? Mina kujunemine: 1) sotsiaalne võrdlemine (nt kuidas vanemad lapsest räägivad, hiljem lapse eakaaslased); 2) oma käitumise vaatlemine (õpib enesekontrolli); 3) mõtted ja tunded; 4) teiste reaktsioonid. Mina kontseptsiooni- teed säilitada näide..... Teed saavutada mina teatud aspekt selekteeriv mälu atributsioonid fookus võtmejoont terviklik mina: (pereringis olek (meenutan aegu, (olin kunagi ele: (sõbralikkus aktsepteeritud) kui olin õnnelik/ sõbralik, sest on minu tähtis süüdi) situatsioon nõudis) joon) + kultuuriline mõju Mina tunnusjooned individuaalne kultuur kollektiivne kultuur
Mida vanem inimene ja mida kauem ta ei ole mingit tegevust toimendav seda tõenäolisem, et ta ei tule sellega toime. Kiiresti tekib stress nõrgeneb toimetulek. Vajalik on pidev harjutamine ja mitteloobumine raskusi valmistuvast tegudest. Tunnetusprotsesside areng Noorte ja vanade vahelised vaimse võimekuse erinevused tulenevad haridustasemest ja tervisest. Vana õpib sama hästi, kui noor, aga läheb kauem aega. Õpitavat ainet mõistab vanem inimene paremini, raske on pähe õppimine, sest mälu nõrgeneb ajurakkude suremise, ravimite kasutamise ja psüühiliste tegurite tõttu. Nägemine Kaugnägevus stabiliseerub 70 elueal. Tasakaaluhäired võivad tulla nägemishäiretest. Kuulmine 30 % 65-74 a. ja 50% 74-84 a. on kuulmislangusega. Üldjuhul meestel tekib kiiremini 5% arenenud maades kasutavad kuuldeaparaate. Kuulevad paremini madalat häält. Tuleb rääkida aeglaselt ja otsa vaatama. Adaptsiooni kiirus langeb. Õue minnes tunnevad külma. Normaalne t0 toas 80 a. 23-24 0C
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
rabestumine), kergesti murduvad luud , kõhulahtisus; osteoporoos; tugev aneemia. varusid pole mustsõstra ja kibuvitsa marjad, jõhvikas kapsas, paprika, pähklid, tsitrused Parimateks Cvitamiini allikateks on marjad, puu ja köögiviljad, nt mustsõstrad, astelpaju, kiivi, paprika, tsitruselised, kaalikas ja kartul. B1-vesilahustuv süsivesikute lõhustamiseks >närvirakkude talitluseks, virgatsainete tekkeks, närviimpulsside edastamiseks, ajutegevuseks ja mälu talitluseks, rasvhapete ja aminohapete lõhustamiseks, soolhappe sünteesiks; organismi ainevahetuses energia tootmiseks, kuna ta aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat, · närvisüsteemi, lihaste ning südame normaalseks funktsioneerimiseks, · soolestiku peristaltika ergutamiseks ja söögiisu stabiliseerimiseks, · lastel kasvamiseks, · lihaste toonuse hoidmiseks ja tõstmiseks, · õppimisvõime parandamiseks.
Kõik kommentaarid