Norra Kuningriik Magnus Lehiste Norra lipp Norra vapp Click to edit Master text styles Second level Click to edit Master text styles Third level Fourth level Second level
NOKIA Click to edit Master text styles · Ettevõtte Second level asutati 1865. Third level aastal Nokia linnas saeveskina. Fourth level Fifth level · Insener Fredrik Nok Idestam. ia asut aja mis est · 1910ndatel sattus ettevõte raskustesse ja selle omandas kalosse tootev Suomen Gummitehdas Oy Click to edit Master text styles · 1922. aastal omandas ka telefonikaableid tootva Second level ettevõtte Third level · Aastavahetusel 1966 Fourth level 1967 ettevõtted liideti, uueks nimeks sai Nokia Oyj Fifth level · 1960 Aastal loodi Suomen Kaapelitehdas Oy elektroonikaosakond ja 1964.
Seisellid Kati Rannamees Click to edit Master text styles Second level Seiselli Vabariik Third level Fourth level Fifth level inglise Republic of Seychelles prantsuse République des Seychelles seisellikreooli Repiblik Sesel Sümboolika Lipp, vapp ja hümn aastast 1996 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Seiselli Vabariik Pindala: 455 km² Rahvaarv: 84 200 (2006) Pealinn: Victoria (22 600 el.) Riigikeeled: Prantsuse kreooli, inglise ja prantsuse keel Rahaühik: Seiselli rupia Click to edit Master text styles Second level
Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Kolm pruuti Edvard Munch Click to edit Master text styles Sündis 12.detsember Second level Norra kunstnik Third level Fourth level Fifth level Christian Krohg Click to edit Master text styles Second level 13.august 1852 16.oktoober 1925 Third level Norra naturalist, kunstnik ja ajakirjanik Fourth level Fifth level Karje Click to edit Master text styles
Soome päev 08.12.2011 F. Pacius Mu isamaa, mu õnn ja rõõm Mu isamaa,mu õnn ja rõõm, kui kaunis oles sa! Ei leia mina iial tääl see suure laia ilma pääl, Mis mull' nii armas oleks ka kui sa, mu isamaa! F. Pacius Maamme Oi maamme, Suomi, Synnyinmaa! Soi sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vettä, rantaa, rakkaampaa, kuin kotimaa tääl pohjoinen, maa kallis isien. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Soome Vabariik paikneb Fifth level Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Soome pindala on 338 430,53 km2. (303 892,46 km2 maad, 34 538,07 km2 siseveekogusid). Riigi
PRANTSUSMAA Rahvastiku paiknemine Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass ÜLDINFO: Click to edit Master text styles Second level · Pindala: 547 030 km² Third level Fourth level · Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level (jaanuar 2010) · Pealinn: Pariis · Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku · Keel: prantsuse keel · Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) · Poliitiline süsteem: Vabariik GEOGRAAFILIN E ASEND: · Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt.
Jaapani viski Ajalugu Tootmine algas umbes aastal 1870. Kaubanduslikult hakati tootma 1924 (peale riigi esimese piiritustehase avamist). Kaks kõige mõjukamat tegelast Jaapani viski ajaloos Shinjiro Torii ja Masataka Taketsuru. Shinjiro Torii Torii oli Kotobukiya asutaja (Suntory). AkadamaPort Wine tegi temast eduka kaupmehe. Otsustas ehitada esimese Jaapani viski piiritustehase Yamazakisse. Torii soovis viskit, mis sobiks kokku traditsiooniliste jaapani toitudega, et selle maitse harmoneeruks nii vee kui teega. Torii palkas Masataka Taketsuru juhatajaks. 1934 lahkus Taketsuru oma enda ettevõttesse Dainipponkajusse (Nikka). Tuntuimad ettevõtted Suntory ja Nikka. Sarnaneb rohkem Soti viskile kui Iiri, Ameerika või Kanada viskile. Jaapani viski tootmine algas kui Soti viski taastamine. Pinoeerid nagu Taketsuru õppisid hoolikalt Soti viski valmistamist ja üritasid seda Jaapanis toota. Maailma parim viski Jaapani viski tunnustati maailma parimaks Whisky Magazine poolt korraldatud
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10,750 miljonit (01.01.2009 ) Pindala: 30 528 km² Riigipiiri pikkus: 1482,1 km Riigikeel(ed): hollandi (flaami keel), prantsuse, saksa SKT: 454,283 mld $ (2007) Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku tihedus: keskmiselt 342 in/km² Regioon: 10 provintsi (Eestis maakonnad) Suuremad linnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi, Liege, Namur Seos EL ga: asutaja riik 1957 aastal SÜMBOOLIKA Lipp: Must kollane punane, võrdsed vertikaalsed triibud (23.01.1831, tegemist on kunagise Brabanti hertsogiriigi värvidega ) Vapp: järgmisel slaidil Hümn: Brabanconne Rahvusloom: lõvi Rahvuslind: tuuletallaja Rahvuslill: kukemagun Iseseisvuspäev: 4.10.1830 Rahvuspüha: 21. juuli (päev, mil belglaste kuningas Leopold I andis ustavusvande riigi põhiseadusele Põhiseadus: 21.07.1831 PILDID SÜMBOOLIKAST k to edit Master text styles Second level Third level
Kõik kommentaarid