Kontrolltöö nr
1
0,5 tähendab,
et vastus on pooleldi õige.
Äriühing-
on
äritegevuse eesmärgil loodud eraõiguslik juriidiline isik.
Kontsern- moodustab
emaettevõte koos tütarettevõtetega
on
kahest või mitmest firmast koosnev majanduslik tervik, kus emafirmal
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kirbu
Õppematerjali autor
Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. Äriühing kantakse äriregistrisse. Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega. Kontsern-Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Emaettevõte-kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust nim osalevat ühingut emaettevõtteks. Tütarettevõte-kus emaettevõte osaleb nim tütarettevõtteks. Ettevõte-majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks. Firma-e ärinimi on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Äriregister-Äriregistrit peavad maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registripidaja) oma tööpiirkonnas asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõte
ETTEVÕTJA füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuse osutamine on talle püsivaks tegevuseks. Seaduses sätestatud äriühing. ÄRIÜHING on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. KONTSERN emaettevõtja koos tütarettevõtetega moodustab kontserni. EMAETTEVÕTE kui üks äriühing on teises äriühingus osanik või aktsionär ning omab seal häälteenamust, nimetatakse osalevat ühingut emaettevõtjaks. TÜTARETTEVÕTE emaettevõtja osa. Ühing, kus teine ühing ehk emaettevõtja omab oma osaniku või aktsionärina lepingu alusel või ilma selleta valitsevat mõju. ÄRINIMI ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. PROKUURA volitus, mis annab ettevõtja esindajale (prokuristile) õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel. ÄRIREGISTER kogumik, kus on välja toodud kõik registreeritud äriühingud. Koo
KORDAMISKÜSIMUSED!!!! 03.05.2012 1. Millisest seadusest saab äri kohta vajalikku infot? Äriseadustikust 2. Kes on ettevõtja? Isik, kes tegutseb oma nime all. Pakub teenuseid tasu eest. See on talle püsivaks tegevuseks. 3. Mis on ettevõte? Majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 4. Mis on äriühingute (ettevõtja) liigid? Täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu (sihtasutused ja mittetulundusühingud ei ole äriühingud). SE Euroopa äriühing. 5. Uusi äriühinguid ei saa juurde tekitada, need on seaduses olemas. 6. Kontsern Emaettevõtja koos tütarettevõtjatega moodustab kontserni. Ettevõtle kooslus, kus üks ettevõte omab teiste suhtes valitsevat mõju st, et kui tal on otsustus võime suurem kui teistel. Võib olla ka lepinguline kooslus. 7. Filiaal Ei ole iseseisev juriidiline isik, subjekt. 8. Ettevõtja tegevusala EMTAK Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikat
1. ÄRIÜHING 1.1 Äriseadustiku regulatsioon Äriseadustik reguleerib ettevõtete ühinemist, jagunemist, ümberkujundamist, ettevõtjate tegevuse ning äriregistri pidamist. Kusjuures osaühingu asutamisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Äriseadustik reguleerib samuti nii täisühingu kui ka usaldusühingu loomise printsiipi kus täisühingu loomiseks peab olema kaks või enam omanikku ning usaldusühingus vähemalt kaks isikut, kes tegutsevad ühise ärinime all. Suurimaks erinevuseks on ettevõtlusvormides just vastutust ühingu kohustuste eest. Antud juhul vastutavad täisühingus kogu oma varaga kõik omanikud kes ärile aluse on pannud. Usaldusühingus aga vähemalt üks isik, kes on antud juhul täisosanik ja on kohustuste ees kogu oma varaga. Teiste partnerite suhtes on see vastuvõetav ehk õiglane, sest täisühingus toimitakse nii. Pean sellist klassifitseerimist ebaõiglaseks, sest kui koos on asutatud ühine äri, siis peaksid kõik olema selle ees võrdsed.
vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi igal Eesti kodanikul on õigus tegelda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Ühesõnaga, samad õigused on välisriikide kodanikel, kes tegutsevad Eestis. Äriõiguse on suhete kogum, mis moodustub ettevõtluse käigus. Äriõiguse esemesse kuuluvad: 1. kaupade tootmise kutseline tegevus või teenuste osutamiine eesmärgil teenida kasumit 2. oganisatsioonilis-majanduslik majandustegevus äriühingute loomiseks, juhtimiseks, reorganiseerimiseks ja lõpetamiseks 3. ettevõtluse majandusõiguslik reguleerimine 4. riiklik järelevalve subjektide üle, kes tegelevad äriga. ( A. Kiris, 2012, 194-195) 4 Mida peaks iga inimene teadma
töötaja peab hoiduma kingituste vastuvõtmisest ja tööalase teabe tarvitamisest isikliku kasu saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna heaoluga seotud väärtusi. 4. Ettevõtlusalane vabadus. Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perspektiivis ka majanduskasvu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 sätestab Eesti kodanike õiguse tegelda ettevõtlusega. Kohtupraktika senised käsitlused ettevõtlusvabaduse kaitsealast on oma sisult sama üldised kui
õigustatus, ettevõtte ühiskondlik vastutus, aktsepteeritava konkurentsi piirid, reklaami eetilisus. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini. 4 Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse. (3) Äriühingu õigusvõime tekib äriregistrisse kandmisest ja lõpeb äriregistrist kustutamisega.
·ei mõjuta mitte ainult inimesi ja huvigruppe, vaid ka organisatsiooni huvisid ja pikaajalist kasumlikku tegevust. Kokkuvõtvalt aitab eetiline ja vastutustundlik tegevus juhtida ettevõtet paremini 4. Ettevõtlusalane vabadus. Igal Eesti kodanikul on õigus tegeleda ettevõtlusega ja asutada äriühinguid ja ühistuid. Eesti äriseadusandlus on harmoniseeritud euroopa liidu seadusandlusega, mis on pidevas arengus, ja Eesti riik osutab suurt tähelepanu ettevõtluse arenemisele, tehes soodustusi maksude maksmisel neile ettevõtjatele kes investeerivad oma ettevõtete arendamisele 5. Äriühingute liigid ja liigituse alused. Äriühing on omanikule ja omanike rühmadele kuuluv majandusüksus ka eraõiguslik juriidiline isik, mille tegevuse eesmärgiks on kasumi teenimine. Eestis registreeritavate äriühingute liigid on sätestatud Äriseadustikus : Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu. Täisühing- Usaldusühing 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid