KÜÜNTELE VAJALIKUD VITAMIINID JA MINERAALID (2)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Mineraalid ja vitamiinid

Sisukord Sissejuhatus Tegin referaadi mineraalide ja vitamiinide kohta, mida vajavad meie küüned. Mineraale ja vitamiine leidub väga paljudes toiduainetes, mida me ka igapäevaselt tarbime. Vitamiinid on eluks vajalikud ja nad ei asenda toiduaineid, seega on need inimese organismile väga vajalikud. Vitamiinid ei anna meile lisaenergiat, kuid on siiski vajalikud valkude, rasvade ja süsivesikutega saadava energia töötlemisel sellisele kujule, et organism neist kasu saaks. Mõnd üksikut vitamiini on inimese organism ka ise võimeline sünteesima, kuid siiski vaid piiratud koguses. Mineraale vajab inimene vaid väikestes kogustes ja mineraalid peavad olema tasakaalus. Mineraalainetevaegus põhjustab paljusid haigusi, seega on ka need eluks väga vajalikud. Uurisin, millistest toiduainetest me saame eluks vajalikke mineraale ja vitamiine.

Bioloogia

4

doc

Toitained

TOITAINED Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Õige toitumine eeldab kõikide oluliste toitainetega tasakaalustatud varustamist ja tarbimist, et tagada optimaalne tervis, hea enesetunne, olulise tähtsusega organite normaalse arengu ja funktsioneerimise: paljunemine, kasvamine, optimaalse töötamise efektiivsus, vastupidav nakkustele ja haigustele ja kehaliste kahjustuste paranemine. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud ning igal neist on oma

Bioloogia

10

docx

Toidu- ja toitained

kahjulikkuse ja kasulikkuse kohta. Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate

Kodundus

5

docx

Biokeemia. Vitamiinid. Tööleht

erütrotsüütide valmimise protsessiks tsentraalse närvisüsteemi normaalseks funktsioneerimiseks, B12-vitamiini ja magneesiumi täielikuks imendumiseks, soolhappe tootmiseks B1 foolhape 0.3-0.5 Verd tugevdav vitamiin. Seda mitmete 0, mg vajavad erütrotsüüdid ja roheliste B1 ajurakud, osaleb maomahla köögiviljade, eriti 1 sünteesimisel. peterselli, aga ka spinati ja lehtsalati lehed, loomsetest

Biomeditsiin

27

docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

· on organismi põhiliseks energiaallikaks: 1 gramm süsivesikuid = 4,1 kcal, · kuuluvad rakkude ja kudede koostisesse, · määravad veregrupi, · kuuluvad paljude hormoonide koostisesse, · omavad kaitsefunktsiooni antikehade koostises, · neil on inimorganismis varuaine roll ­ maksas ja lihastes talletatav glükogeen on ajutine glükoosi tagavara, mida organism saab vastavalt vajadusele hõlpsasti kasutada, · kiudained on vajalikud seedesüsteemi korrashoidmiseks. 9. Kas sportlase toidus peaksid süsivesikud moodustama väiksema osakaalu kui tavainimese toidus, kui siis millises vahekorras peavad sportlase toidus olema esindatud süsivesikud valgud ja lipiidid energia saamise seisukohast? Sportlastel on soovitav saada kogu energiavajadusest rasvadest 20-35 %, süsivesikutest 55-65 % ja valkudest 15-20 % 10. Mitu g süsivesikuid peaks inimene toiduga saama, kui ta päevane energiavajadus on 2000 kcal

Toitumisõpetus

6

pptx

Kasulikud toiduained

kaerahelbepuder, aed ja puuvili. Nii viljaterades kui ka puu ja aedviljades on suurem osa kiudainetest koondunud välimisse kihti. Seetõttu on kõige rohkem kiudaineid täisterajahus ja täisteratoodetes (täisterasai ja ­ leib, sepik) Kiudained seovad palju vett ja teevad seetõttu täiskõhutunde. Samal ajal sisaldab kiudainerikas toit vähe toiduenergiat. Kiudained muudavad soolesisaldise veerikkaks ning kiirendavad selle edasiliikumist sooles. A vitamiin Rasvlahustuvatest vitamiinidest on A vitamiin vajalik näiteks silmadele ja naharakkude arengule. A vitamiini põhilisteks allikateks on maks, värske porgand, punane porgand, punane paprika, või ja muna Kõrvitsa viljalihas on suhkruid ja mineraalaineid nagu kaalium, magneesium, kaltsium, raud, vask, fosfor ja koobalt. Vitamiinidest leidub kõrvitsas A, B, E ja Cvitamiini ning niatsiini. Lisaks on kõrvitsas rohkelt karoteeni ja seda sageli isegi rohkem kui porgandis. «Mida

Toitumisõpetus

15

docx

Toitumise mõju nahale

KUIDAS TOITUMINE MÕJUTAB NAHA TERVIST Referaat Tartu 2010 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................3 1.NAHKA TERVENDAVAD ELEMENDID..........................................................4 1.1 Vesi..................................................................................................................4 1.2 Vitamiinid........................................................................................................5 1.2.1 Vitamiin A ............................................................................................5 1.2.2 Vitamiin B .............................................................................................5 1.2.3 Vitamiin C..............................................................................................6 1.2.4 Vitamiin E

Toitumisõpetus

9

doc

MINU TOIT

D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Oma lõunasöögi kõrvale joon piima. Piim on väga kasulik, sest sisaldab D-, B1-, B2-ja B12-vitamiine ning rohkesti kaltsiumi ja fosforit.  8 Kokkuvõte Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras

Inimese füsioloogia

Kommentaarid (2)