Muusika kordamislehed 10. klassile (0)

Keskkool - Muusika - Muusikaajalugu

1 Hindamata

Kristlus - 2000 a. tagasi alguse saanud massliikumine, mis väidab et Jeesus on meie pääsetee

Esitatud küsimused

Kus sai kristlus alguse?
Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus?
Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad?
Millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada?

5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

35 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

skaabo Õppematerjali autor

Dünaamika- helitugevus ja selle muutumine.
Tämber- kõla värv.
Harmoonia- moodustavad saatehääled.
Tempo- esituskiirus.

Keskaja periodiseering

4.-10. sajand- eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks).
10.-12. sajand- romaani aeg - (küpsus).
13.-14. sajand- gooti aeg – (üleminekuperiood).

Keskaja vaimulik muusika

Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel.

Kus sai kristlus alguse? Juutidelt.
Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal.
Millistele pühadele raamatutele need usundid toetuvad? Piibel.

Keskaja inimese maailmapilt

-ruum on mütologiseeeritud – igapäevaelus arvestatakse üleloomulike jõududega.
-iga nähtus on millegi sümboliks ning sümboolne tegu on samaväärne vastava nähtusega – peotäis mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt.
-tegija(autor) ei oma tähtsust – tähtsam on tegu. Keskaja „tuntuim“ autor oli „anonymous“.

Varakristlikud laulutüübid

Psalm – laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest.
Hümn – uuemale vaimulikule luulele loodud laul.
Gregoriuse koraal – katoliku kiriku liturgiline laul.
Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise.

Ülesanne:
-ühe häälne.
-laulavad mehed.
-ladina keelne.
-teksti on vähe.
-ühele silbile vastab mitu erinevat nooti.
-taktimõõtu ei saa määrata.
-meloodia ulatus on väike.
-suured hüpped meloodias puudusid.

Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord.

Keskaeg

kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus.
Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli
Missa – 1. sõnaliturgia
2. armulaualiturgia.
Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud.
Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud.
Missa osad: 1. Kyrie – issand (halasta)
2. Gloria – au ( olgu jumalale kõrges).
3. Credo – usun (ainujumalasse).
4. Sanctus/benedictus – püha/kiidetud olgu.
5. Agnus dei – jumala tall.

Sakrement – jumaliku armu vahendav püha talitlus.
Reekviem – leinamissa.
Sekvents – vaimuliku luule vorm.

Noodikirja areng

millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Et ühtsustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil.

muusika ajalugu missa alaliigid

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaeg kokkuvõte

1. KESKAJA periodiseering 1) 4. 10. sajand - eelromaaniline aeg - toimus kristlike ideede levik(rooma impeeriumis kuulutati ristiusk lubatuks). 2) 10. 12. sajand -romaani aeg - (küpsus). 3) 13. 14. sajand gooti aeg (üleminekuperiood). 2. KESKAJA VAIMULIK MUUSIKA 1) Aluseks on kristlus, millest sai aastal 313 rooma impeeriumis ametlik lubatud usund. Kohe alguses puudus kirikus poliitiline ühtsus, tekkisid 2 suunda: ida- ja läänekirik, mis kasutavad erinevaid liturgia- ja laulutüüpe. Kogu edasine jutt puudutab läänekirikut, mis oli levinud endise rooma impeeriumi aladel. Kus sai kristlus alguse? Juutidelt. Mille poolest sarnanevad judaism ja kristlus? 1 jumal.

Keskaja muusika

doc

MITMEHÄÄLSUSE TEKE-NOODIKIRJA ARENG

MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sajandist. Juhuslik mit

Keskaja muusika

docx

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline

Keskaja muusika

txt

Muusikaajalugu KESKAEG(alguseks), ilmalik muusika, inimese maailmapilt, varakristlikud laulutüübid, noodikirja kujunemine, mitmehäälsus, vaimuliku muusika iseloomustus

energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11.saj vttis Guido Arezzost kasutusele kompaktse joonte ssteemi, lihtsustas ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g) *joonte arv sltus otstarbest

Muusikaajalugu

docx

Muusikaajalugu - Keskaeg

Fiidel keelpill, poogenpill, lamedapõhjalise kõlakastiga, arenes vioola ja hlisem viiul Rebeek poogenpill, ümarapõhjalise, pooliku piani kujuline kõlakast Harf keelpill, näppepill Lauto klavessiinilaadsete pillide eelkäija, bandle sarnane, kolm-või nelinurksele kõlakastile paigutatud keeled. Organistrum keelpill, rataslüüra Flööt puhkpill Salmei kahekordse roohuulikuga. 6. Mitmehäälne muusika keskajal Mitmehäälsuse tüübid: 1) Burdoon liikumatute või lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. 2) Prafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt 3) Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. Saj ja seda nimetatakse organumiks. Gooti ajastu 1150 1250

Muusika

docx

Keskaja muusika

Benedicamus Domino NB! Jämeda kirjas on märgitud lauldavad osad. Noodikirja kujunemine Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10).

Muusika

docx

Varakristlik muusika ja mitmehäälne muusika

Tunti ainult keskajal. Klavessiinilaadsete eelkäija. · Organistrum ehk rataslüüra nahaga kaetud vändaga pööratava rattaga keelpill. Mängija teine käsi sõrmitseb klahve, millega muudetakse helikõrgusi. · Flööt, millest hiljem arenesid pommer ja oboe. · Trompet ja tromboon · Fiidel lamedapõhjalise kõlakastiga poogenpill · Harf · Lauto ümarapõhjaline araabia päritolu keelpill Mitmehäälne muusika 1. Burdoon liikumatu/lühikestes korduvates motiivides liikuv saatehääl. Mängitakse mõne lihtsa pilliga. Mõned pillid (torupill, rataslüüra, vanad poogenpillid) on ehitatud mängima ainult burdoonil. 2. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt (häälte vahe on kvint või kvart). 3. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Koos grupis

Muusika ajalugu

doc

Keskaja muusika konspekt

katedraali ja ülikooli nimest Heliloojad: Leoninus-2häälsed organumid Perotinus - 3-4häälsed organumid Motett-mitmehäälne, tekstiline I hääl-pr keelne ilmalik armastuslaul II hääl-lad keelne vaimulik laul IIIhääl-lad keelne gregoriuse laul, vähe teksti, Kirik keelas motetti tema keerukuse pärast Muusikateooria KESKAJAL Muusika oli kõrgeim teadus, oli 2 õppeainete tsüklit Muusikat seostati loodusteadusega 3 muusika kategooriat: MUSICA MUNDANA kogu universumi muusika, kõiksuse harmoonia MUSICA HUMANA inimmuusika, inimese harmoonia MUSICA INSTRUEMENTALIS kõlav muusika, inimhääl ja pillid

Muusikaajalugu

Rohkem sarnaseid