lahkus kodumaalt. Linnad tühjenesid. 1921. aastal oli ikaldus paljudes piirkondades sh Ukrainas. Nälga suri vähemalt 3 miljonit inimest. Näljahäda leevendamiseks võttis riik kirikutelt varad, saadi ka rahvuvahehelist abi. 1921. aastal toimusid talurahvarahutused kommunistide vastu. 3 UUS MAJANDUSPOLIITIKA- NEP JA J. STALIN 1921. aastast hakati rakendama majandusreforme. NEP- uus majanduspoliitika, millega kehtestati: 1. Toiduainete andmise kohustus asendati mõõduka normeeritud maksuga. 2. Põllumajandussaaduste jääke võis talupoeg müüa 3. Majandusharud pidid ise end majandama. 4. Arenesid kooperatiivid. 5. Riik säilitas kontrolliva ja juhtiva osa majanduse reguleerimisel. 6. Üritati kaasata väliskapitali. 7. Teostati rahareform- lasti käibele kullal põhinev raha tservoonets. 1922. aastal loodi Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit
Poliitika rõhutatud ilustamine ja tahte tähtsuse rõhutamine majanduses. Võimule tuldi läbi valimiste. ( Diktatuur kehtestati osaliselt demokraatlike meetmete abil) 2. Suure Depressiooni mõju Saksamaale USA kapitali väljatõmbamine Saksamaalt. Kriisi tingimustes tuli edasi maksta reparatsioone (1932 lõpetas Saksamaa reparatsioonide maksmise) ja algas uus hüperinflatsiooni laine. Saksa valitsuse vale majanduspoliitika kriisi tingimustes (teostati deflatsioonipoliitikat- inflatsiooni pidurdamiseks korjati ringlusest ära raha; vähenenud raha aga mõjus pärssivalt majanduse arengule) ja laene majanduse jalulesaamiseks ei saadud. 3. Hitleri võimuletulek ja tema kujunemine ainuvalitsejaks. Natsionaalsotsialistide sisepoliitika. Majanduspoliitika. Välispoliitika Riigipäeva valimistel ei saavutanud Hitleri partei 5%-gi häältest
Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem- GULAG. NSV Liidu põhapiirkondades asunud sunnitöölaagrites valitsenud ebainimlikes tingimustes surid vangid massiliselt. Kommunistliku diktatuuri võib pidada verisemaks diktatuuriks 20.saj. ajaloos, sest tapetuid oli umbes 40 miljonit. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomulikuks osaks, milleta on võimatu ühiskonda kommunistliku partei võimuall hoida. See määras välispoliitika agresiivseks. 5. Majanduspoliitika Nõukogude Venemaal. Sõjakommunism oli Nõukogude riigi majanduspoliitika kodusõja ajal 1918 - 1920. Kehtestati kõigi töövõimeliste töökohustus, kõigi töötasu peaaegu võrdustati. Talupojad pidid kogu vilja, mida nad ei vajanud isiklikuks tarbeks, loomasöödaks ega seemneks, riigile müüma. Sõjakommunism oli majanduslikust laosaest põhjustatud ajutine abinõu. Pärast kodusõja lõppu asendati sõjakommunism uue majanduspoliitika NEP'ga.
DEMOKRAATIAD JA DIKTATUURID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Diktatuurid, Venemaa Sissejuhatus diktatuuri olemus, fasism, natsionaalsotsialism, kommunism, sotsialism 1. Venemaa majandusliku arengu eripära 2. 1905. aasta revolutsioon 3. Veebruarirevolutsioon 4. Bolsevikud, Lenini tulek Venemaale 5. Ajutise valitsuse kriisid 6. Oktoobripööre Trotski juhtimisel 7. NL kui uut tüüpi riik 8. 191820 kodusõda ja interventsioon 9. Sõjakommunismi pankrot 10. NEP 11. Nõukogude Venemaa välispoliitika 12. NLi moodustamine 13. Lenini surm, Stalini võimuletulek 14. NEPi lõpetamine 15. Industrialiseerimine, viisaastakud, kollektiviseerimine, näljahäda Diktatuur totalitaarne ühiskond, igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonna üle. Võimude lahusust pole, on üks ideoloogia ja üks partei. 1. Autoritaarne diktatuur e. autokraatia üksikisiku valitsemine, kellel puuduvad nii seaduslikud kui konstitutsioonilis
Vabariikide Liiduks. Ametlikult olid need kõik riigid võrdsed, kuid tegelikkuses tähendas see Vene Impeeriumi taastamist. 1936.a jaotati Taga-Kaukaasia... ja teised) Siiski polnud nende võim veel kindel, eriti rahulolematud oli talupojad, kes alustasid mitmel korral mässu. 1921.a puhkes kommunistidevastane ülestõus Kroonlinnas. See suudeti küll kuidagi maha suruda, kuid rahulolematus sellega ei lõppenud. Uus majanduspoliitika Seega olid 1921.aasta kommunistid sunnitud muutma senist röövellikku majanduspoliitikat. Uueks majanduspoliitikaks sai NEP. Toiduainete riigile andmise kohustus asendati. Kehtestati kindla suurusega maksud, mille tasumisel võis talupoeg ülejäägid turule viia. Tehti ka rahareform, mis taastas raha väärtuse. Ennistati kauplemisvabadus, ning ettevõtlusele anti taas õigus tegutseda. Enamik majandusest nagu nt. suurtööstus jäi riigikontrolli alla. Kokkuvõttes
sajandi lõpu tasemele o 1921 oli mitmetes piirkondades ikaldus ja selle tulemuseks nälg: nälga suri ca 4 miljonit inimest rahvusvahelised heategevusorganisatsioonid toitsid ca 10 miljonit inimest näljahäda leevendamiseks rekvireeriti kirikuvarad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat); suruti maha II Uus majanduspoliitika NEP (novaja ekonomitseskaja politika) 1921-1927/28 · Nep-iga mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele (varasem poliitika - sõjakommunism) · talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejäägid turustada · taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtted, kooperatiivid) · kasutati ka riigikapitalismi vorme (sündikaadid - isemajandavad ettevõtted)
Toimus läbi relvastatud riigipöörde ning sellele järgnenud verise kodusõjaga. Kehtis ühepartei süsteem ja parteid peale kommunistliku olid keelatud. Laiendati kommunistliku võimuala loodes Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-kaukaasia NFSV. Lõpuks loodi nad üheks, ametlikult olid nad kõik võrsed. Kommunistlik võim polnud sugugi kindel. Eriti rahulolematud olid talupojad, keda kuulus palju punaarmeesse. Puhkes ülestõus Kroonlinnas, mis suruti maha. Uus majanduspoliitika. Uus majanduspoliitika sai tuntuks oma lühendi tõttu NEP. Toitainete riigile andmise kohustus asendati kinda suurusega maksuga, mille tasumise järel võis talupoeg toodangu ülejäägid turule viia. Oluline osa oli rahareformil, mis taastas raha väärtuse.Ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtlusele anti taas õigus. Suurtööstus jäi riigi kontrolli alla.Kujunes välja omapärane segamajandus. Uus majanduspoliitika tingimustes hakkas vene majandus taastuma, ehkki ebaühtlaselt
natsionaliseeriti tööstusettevõtted; põhiline toodang oli rakendatud Punaarmee vajaduste rahuldamiseks üritati üle minna toiduainete, tarbekaupade ja teenuste tasuta jagamisele seati sisse nn.klassipajuk jne. · Sõjakommunismi rakendamine ja punane terror tõid enesega kaasa: jätkuva majanduslanguse ja näljahädad talurahvamässud Tambovis ja Voronezis (ca 50 000 mässajat) Kroonlinna madruste enamlaste vastase mässu jne. 1.2. Uus majanduspoliitika NEP 1921.-1927/28.a.: (Vt. ka õpik lk.99) · Majanduskrahhi vältimiseks ja võimu säilitamiseks olid enamlased sunnitud sõjakommunismist loobuma ja üle minema NEP-ile, mida iseloomustavad: mindi tagasi rahalis-kaubanduslikele suhetele talupoegade toiduainete andmise kohustus asendati toitlusmaksuga, talupoeg võis ülejääke vabalt turustada taastati eraettevõtlus (peamiselt loodi väikeettevõtteid ja kooperatiive)
Kõik kommentaarid