Vastupidavus spordis (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

4

odt

Pikamaa jooks ja vastupidavus

Pärnu Hansagümnaasium. Referaat Vastupidavus pikamaajooksus. Tiina Otti 11B Pärnu 2012  Vastupidavus ja areng pikamaajooksus. Mis on pikamaajooks? Pikamaajooks on spordiala, mis peaks sobima kõigile. Pikamaajooksud on kergejõustikus ühest miilist(1609 meetrit) pikemad distantsid. Kitsamas mõttes on pikamaajooksud ainult 3000 meetri jooks, 5000 meetri jooks ja 10000 meetri jooks staadionirajal,mis rahvusvahelise kergejõustikuliidu poolt tunnustatud pikamaajooksualad. Laiemas tähenduses arvatakse pikamaajooksu hulka ka 3000 meetri takistusjooks,

Kehaline kasvatus

34

docx

Treeningõpetuse alused

TREENINGÕPETUSE ALUSED Treening- enda paremaks muutmine. Kehaline treening- sportliku saavutusvõime treening. Peale pikkade distantside läbimist, tuleb alati liikuda, mitte pikutada, kuna lihased muutuvad kangeks ning ainevahetus ja veri ei käi nii hästi ringi. Kehalised võimed:  lihasjõud  lihasvastupidavus  kiirus  painduvus  tasakaal  koordinatsioon  üldine vastupidavus (kardio-respiratoorne vastupidavus) Sport:  põhiolemuseks võistlus.  suur peamine osa on liikumine, laiemalt kehaline aktiivsus.  spordi edu aluseks on hea füüsiline seisund, mille tagab regulaarne kehaline treening.  esteetilised spordialad- iluvõimlemine, iluuisutamine, tantsimine. Liikumine  närvisüsteemi poolt juhitud tahtele alluv lihastöö.  sellega kaasneb energiatarbimise suurenemine, eesmärgistatud ja koordineeritud liigutused, kogu

Sise- ja närvihaigused

40

docx

Spordifüsioloogia konspekt

 Testitavale minimaalse riskiga  Töövõime mõõtmiseks antakse doseeritud töö: määratud kestus, võimsus ja töö intensiivsus. Koormustesti liigid: • Käsiveloergomeetria • Jalgade veloergomeetria (nii istuvas kui ka lamavas asendis) – üldise koormustaluvuse määramiseks sobivaim • Liikurrada ehk tredmill • Stepptest Kasutamise eesmärgid:  Üldise kehalise töövõime määramiseks  Spetsiaalse fitnesskomponendi (kiirus, jõud, vastupidavus, aeroobne koormustaluvus)  Lähtevõimete määramine enne treeningprogrammi käivitumist  Treeningu efektiivsuse hindamiseks Tüübid: • Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni • Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni maksimaalseni • Puhkepausideta astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni • Puhkepausidega astmeliselt suurenev koormus kuni submaksimaalseni • Püsiva intensiivsusega koormus

Sport

28

doc

Aeroobikatunni eesmärgid ja mõju

avalduseks, teistele märk mõnest tervisehäirest jagusaamise kohta, kolmandale saavutusvõime järjepidev tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame, kopsude ja veresoonkonna võimes viia hapnikku töötavatesse lihastesse; • lihaste töövõime – lihaskonna vastupidavus füüsilise koormuse ajal; • painduvus (väljendub liigutuste liikumisulatuses) ja üksikute liigeste liikuvus; • optimaalne kehaehitus. Treeningu tulemusena kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, elutalitlusprotsesside täiustumist ning funktsionaalsete võimete suurenemist. Selle põhitulemuseks on kehalise töövõime tõus ning tervise paranemine.

Tervisesport

14

doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

Uurea tase veres sõltub eelkõige toiduga saadava valgu hulgast ja valkude sünteesi ning lagundamise tasakaalust. määrat hommikul 5-7 mmol/l, üle 9 mmol/l ületreening * kretiniinkinaas (CK) ­ ensüüm, mis osaleb ADP fosforüülimises ATP-ks, iseloomustab lihasseisundit, CK kogus veres suureneb koormusest tingitud ülekoormuse ja lihaskahjustuse korral. CK tõus eriti väljendunud ekstsentriline koormuse korral; normväärtused spordis: N ­ 120U/l, M ­ 200U/l * ferritiin iseloomustab kaudselt organismi hapnikutranspordi süsteemi võimsust. Ferritiini määramist peetakse üheks parimaks rauapuudusaneemia testiks. Ferritiini kontsentratsiooni languse põhjuseks on rauavaegus ja rauadepoode tühjenemine. Normaalne sisaldus veres: M 30-400 ng/ml; N 23-150ng/ml, tippsportlastel 40-90 ng/ml. *vabad aminohapped (türosiin, leutsiin, alaniin, glutamiin, trüptofaan)

Sport/kehaline kasvatus

106

pdf

Murdmaasuusataja treeningprotsess ja sauna kasutamine taastumisvahendina

AnL näitab aeroobse töövõime kvaliteeti ja vere laktaadi tööaegse eemaldamise efektiivsust (Nurmekivi 2006). Sportlase treenintust näitab hästi see, kui suur %VO2max vastab anaeroobsele lävele. (Jürimäe, Mäestu 2011) AnL kiirusele vastab SLS 160-190 lööki minutis. AnL sõltub põhiliselt järgnevatest teguritest: VO2max, lihaskiu tüüp, lihasmass ja organismi laktaadi verest eemaldamise võime (Jürimäe, Mäestu 2011). 1.5. Vastupidavuse arendamine Üldiselt liigitatakse vastupidavus viieks (näiteid SLS graafikutest vt lisa 3): • Põhivastupidavus: aeroobne töö, näitab rasvade kasutamise efektiivsust. Iseloomustab aeroobse läve all tehtav kestvustreening, • Tempovastupidavus: maksimaalne intensiivsus ilma suure hulga laguproduktideta, sh laktaat. Iseloomustab anaeroobse läve all tehtud kestvustreening. 15

Suusatamine

24

docx

Aeroobne ja anaeroobne lihastöö

AEROOBNE JA ANAEROOBNE LIHASTÖÖ Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Treeningu põhialused............................................................................................ 4 1.1Energia tootmine ja vastupidavus..................................................................5 2Aeroobne lihastöö................................................................................................. 6 2.1Aeroobne treening.......................................................................................... 6 2.2Aeroobne energiatootmine............................................................................. 6 2.3Aeroobse treeningu eelised.......................................................

Sport

4

docx

Kehaline areng, referaat

tekkima. Sellepärast sobivadki neile individuaalalad. · Flegmaatik ­ tugev, tasakaalustatud, väheliikuv. Need inimesed on väga suure töövõimega, nad võivad olla spordi- ja tööaladel väga edukad. Sobivad on pika kestusega, väikese intensiivsusega individuaalalad. · Melanhoolik ­ nõrk, tasakaalustamata, väheliikuv. Seda tüüpi iseloomustab kiire väsimine, tahtejõu puudus, loobumine raskelt saavutavatest eesmärkidest. Spordis nad enamasti edu ei saavuta. Kuigi kesknärvisüsteemi tüüp on üldiselt pärilik, saab seda õige vaimse ja kehalise kasvatusega mõjutada. Kiirust arendavate kehaliste harjutuste abil on võimalik suurendada erutus- ja pidurdusprotsesside vaheldumise kiirust, see on liikuvust. Seega kasutatakse neid harjutusi flegmaatikute puhul. Koleerikud vajavad aga vastupidavusliku iseloomuga harjutusi. Kõige raskem on aga kujundada nõrka närvisüsteemi, so melanhoolikut

Kehaline kasvatus

Kommentaarid (0)