Troonide mäng Troonide mäng on George R. R. Martini raamatut järgiv seriaal. Troonide mäng on seriaal nii noortele kui ka täiskasvanutele ning ei jäta külmaks kedagi. Seriaalis jutustatakse petmisest, ahastusest, võitudest ja kaotustest, ka armastusest ning kummalistest olenditest. Sündmustik toimub ligi 3000 aastat tagasi ning seal võideldakse Seitme kuningriigi kuningatrooni üle. Lugu jutustatakse üheksa inimese vaatenurgast: Willi, Eddardi, Catelyni, Sansa, Arya, Brani, Joni ja Dani omast.
Nendest nii lihtsalt lahti ei saa. Piisab sellest, kui kas või üksainus jääb elama. Poeb kuhugi igemesoppi 10 peitu, hakkab paljunema ja varsti on jälle suu paksult sugulasi täis“ ütles Joonas. Kevadõhtu. Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid. Sel kevadel aga taat ei tule, taat oli surnud. Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud. Maal läks ta kuuri, seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega
Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ning hakkavad avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia"
Epimetheuse (tuulepea) poole. Enne inimese loomist oli Epimetheus loomadele ära jaganud kõik paremad omadused, nii et inimese jaoks polnud midagi järele jäänud. E hakkas liiga hilja kahetsema ja läks venna käest abi paluma . P võttis loomisülesande enda peale ta andis inimestele uhkema kuju, seadis ta nagu jumala püsti käima, P läks päikese juurde, pani tõrviku põlema ja tõi maa peale tule. 2. legend jumalad ise lõid inimese. Esmalt tegid nad kuldse tõu, algselt olid seda tõugu inimesed surelikud, kuid elasid nagu jumalad ilma mureta. Hõbedane inimtõug oli algselt halb, sest inimestel oli liiga vähe arukust. Pronksinimesed olid aga hirmuäratavad, nii et nad hävitasid oma tõu omaenda kätega. Neile järgnes jumalasarnaste kangelaste hiilgav tõug. Raudne tõug on see tõug, mis praegu maa peal elab. Inimesed on kurjad ja
Jumalad aitavad palju sõdalasi. XXI laulus - troojalased taganevad korratult. Achilleus on surma äärel, kuid Hephaistos tuleb talle appi. Athena ja Ares lähevad tülli ning hakkavad avalikult kaklema. Aresele tuleb appi Aphrodite. Athena ründab ka Aphroditet. Lõpuks pöörduvad jumalad tagasi Olümposele. Troojalased põgenevad linna. XXII laulus - valmistub Hektor võitlema Achilleusega ning lõpuks tapab viimane Hektori.XXIII laul toob sündmustikku aeglustuse. Samuti kirjeldab Patroklose matuseid ja võistlusmänge tema auks. XXIV laulus- Achilleus loovutab Hektori surnukeha. Toimuvad Hektori matused. Sõda katkeb kaheteistkümneks päevaks. Achilleus sureb läbi Parise noole.Sõja lõpp on selline - öö pimeduses puuhobusest väljudes avavad kreeka sõdurid Trooja väravad oma seltsimeestele, kes linna põlema süütavad. See on Trooja lõpp ning nii lõpeb ka kangelaseepos. ,,Odüsseia"
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud. Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada. 13 6. Betti Alveri (1906-1989) elu ja looming + luuletus peast · Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas.
1906 1989 Sündis Jõgeval. Elab Tarrus surmani. Kuulus Arbujate rühmitusse. Abiellus Mati Talvikuga. Looming Luuletaja väga hea. Väga vitaalne elujõuline. Luulekogu ,,Korallid Emajões"(1986). Alustab oma loomingut prosaistina ,,Tuule armuke"(1927). Jutustus ,,Invaliidid"1930 ja proosa poeem ,,Viuletsuse komõõdia"1935. Debüteerib luuletajana ,,Lugu valgest varesest"(1931). Esik luulekogu ,,Tolm ja tuli"(1936). I. Tolmu ja tule periood. Kunsti jaotus. Pikad värsiread. Väga intellikentne luule. II. Sõja aegne ja järgne. 30 aastat ,,vaikib" ei avalda, aga kirjutab enda jaoks. Vihkab valet. 40 50a avalduvad väga üksikud luuletused. 1966 avaldab luulekogu ,,Tähetund." säilitab terava ja iroonilise elu pahemuse poole. Tuleb maa peale tagasi. Hakkab hindama hargipäeva. II periood tõlgub intensiivselt A. Puskini ,,Jevgeni Onegin"(1964) värssromaani. Taahakkab ka ise sõnu tegema.
Kõik kommentaarid