100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
116 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
nupsuke17
Õppematerjali autor
KOOLIVORM NÕUKOGUDE EESTIS Getri Mitt Moestilistika IV Univormide ajalugu Õppida, õppida, õppida! – V.I Lenin • Kaudselt mõjutas Nõukogude aja koolielu kõige rohkem Vladimir Lenin, hiljem Jossif Stalin • Lenin ja Stalin on tuntumad kommunismi rajajat ja edasiviijat • Koolid olid sunnitud neid ülistama • Koolinädal kestis 6 päeva • Koolivorm oli kohustuslik • Keelatud olid ehted, meik. Tüdrukutel pidid juuksed patsis olema ning poistel ei tohtinud olla pikki juukseid. Reeglite rikkumisel ootas karistus. • AJALOOST • Ühtne koolivorm kehtestati Eestis 1955. aastal. Tookord kuulus Eesti Nõukogude Liidu koosseisu. Selle suure riigi juhtide arvates pidid kõik lapsed käima koolis ühtemoodi riides. Tüdrukutele oli ette nähtud pruun villane taljes kleit ja poistele tume ülikond. Esialgu ei olnud vorm siiski k
õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke nüüdismaailmas on esmatähtis individualism. Praegu on koolivorm kasutusel veerandsajas Eesti koolis, kusjuures näha on kaht eri suunda. Ühelt poolt eelistavad vormi prestiizikad linna- või erakoolid, teisalt aga oma päritolu rõhutavad maakoolid (Halliste, Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool). Veel eelmisel õppeaastal oli rahvuslik koolikampsun kasutusel ka Lõõla algkoolis Järvamaal, kuid kahjuks sel aastal seal kooli enam ei avata. Täiesti kohustuslikuks on tahetud vormi muuta paljudes riikides rohkem kui ühel korral. Näiteks sotsiaaldemokraatide poolt 2006.
Koolivormi head ja halvad pooled Koolivormi kandmine on mõnes koolis kohustuslik, kuid mõnes mitte. Paljudel on koolivormi kohta omad arvamused ja kõigil on isiklikeks arvamusteks õigus. Kuid kas koolivormi kandmine on siiski kasulikum õpilastele või tekitab see just probleeme. Koolivormi kandmine näitab, et inimesed on viisakad. Kui kannad koolivormi siis on see ju puhas ja näeb välja hea. Kui aga koolivormi ei oleks , käiksid lapsed dressidega ja kuna kool on ameti asutus siis ei kõlba koolis käija dressidega. On tehtud katseid, kuidas inimesed
- Tänapäeval on lastel mobiilid, i-podid, ja muud elektroonikavidinad, nüüd otsustatakse paremust juba selle järgi ja riiete tähtsus on kadunud. + Koolivorm toob ühtsustunde. - Praegusel ajal on tähtsam individualism, keegi ei taha kellestki sõltuda ja olla kellegagi samasugune. Kui tahetakse tekitada mingit ühtsustunnet, siis ei pea olema selle tekitamise vahendiks koolivorm, iga kool võib leida midagi, mis iseloomustab just seda kooli, ja teha kõigile koolis käivatele lastele näiteks kas koolimüts või mingi muu asi, mis selle kooliga seostub. See pealesurutud koolivorm ei tekita ju tegelikult mitte mingit ühtsustunnet, vaid kindlasti tekitab paljudes vastuhakku sellele. - Koolivorm muudab kõik ühesuguseks. Kaob ära võimalus teistest erineda. Aga just puberteedieas tekib lapsel soov olla teistsugune, tahab olla eriline ja koolivormi kandmine seda tal ei võimalda.
Pärastpoole hakkas tal jutt juba tulema ning ta rääkis mulle oma koolielust päris pikalt. Seevastu meeldis isale väga pajatada. Aga mina ise ei tahtnud mõnele küsimusele vastata, sest need olid väga isiklikud ja paarile küsimusele ei osanud ma vastata, näiteks milliseid organisatsioone meie kooli tänapäeval on. Uurimustööd, kus peab kedagi küsitlema, pole kerge teha. Sellepärast tahaksingi tänada oma vanaema Meeta Leppa, kes on 75. aastane. Ta käis koolis 65 aastat tagasi ja seda meenutada pole kerge. Sarmuti tänaksin oma isa Aaret, kes rääkis mulle rohkem kui vaja. Tänaksin oma ema Marjet, kes aitas mul teatud lünki täita. Ja viimaks tahaksin tänada oma juhendajat Katre Rünka, kes aitas mul seda uurimustööd koostada ja tegi ettepaneku seda üldse kirjutada. Uurimustöö kirjutamise käigus õnnestus autoril vanaema kuuris sobrada ja leida tema poja Aare Lepa koolielust pilte. 4 2
arvamust. Kuid miks pole koolivorm nii aktuaalne tänapäeval? Vanasti kandsid kõik koolivormi ja polnud probleemi. Tänapäeval on kõik rohkem arenenum ja mitmekülgsem, kui niiöelda meie vanaemade aeagadel. Praegu on suur-suur valik muid riideid, mida selga panna. Kas tõesti valiksid sina, noor ja rõõmasameelne koolilaps, lõbusa värvilise omanäolise särgi asemel näotu ühesuguse argipäevase koolivormi ? Mina nii ei arva. Sattusin lugema ühte meie koolis käivat noortele suunatud ajakirja tundRuudus. Seal oli ka artikkel koolivormi kohta, mille ma kodus usinasti ka läbi lugesin. Selle kirjutas üks Inglise Kolledzi abiturient. Kõige rohkem veenis mind oma seisukohale truuks jääma tema suurepärane lause: "Miks ei võiks koolis valitseda rõõmus demokraatia, kus soovijatele jääb võimalus väljendada enda tundeid ka oma välimuse kaudu? Pealegi on lapsed ikkagi lapsed. Neid peaksid ümbritsema värvid ja
pimedas kongis mingi kohutava teravusega vere lõhna, mida näis levivat kogu ta vigastatud kehast"...(Jakobson... lk...) 9 Meie põlvkonna lastele võib niisugune suhtumine tunduda naljakaski, kuid need lapsed olid ju surma ja sõda näinud, niisiis on nende koshmaaride võimendamine eriti elajalik. "Lenin ja Stalin" Hea on lastel elada meie suurel kodumaal. Lapsed käivad lasteaias, elavad lastekodus. Lapsed õpivad koolis. Laste jaoks on mängumurud. Kes on nii hästi hoolitsenud laste eest? Lenin- kõigi laste hea suur sõber. Kuid Leninit ei ole enam. Nüüd on meile kõigile hoolitsevaks ja heaks õpetajaks seltsimees Stalin. Me täname seltsimees Stalinit. Elagu seltsimees Stalin! Ideoloogilise surve tugevnedes suureneb säärane "aabitsaterror" veelgi. 1951. aastal asendatakse senine aabits uuega, mille poliitiline teadlikkus on vanast tunduvalt
Mida kooli selga panna? Kuna olen ise põhikooli õpilane ja kannan koolis enamasti tavalisi ja harilikke riideid, olen mõelnud selle üle kas koolis peaks kandma riideid mis on erilisemad ja erinevad või peaks ikkagi kõigil olema ühesugused riided näiteks koolivormid või lihtsalt ühesugused stiilis rõivad. Korrektseid ja mugavaid riideid on ka olemas aga, et neid enda lastele osta peab lapsevanema rahakott olema ka üpris priske. Samas mugavaid riideid ei pea ostma nii kalleid ja kauneid. Piisab ka mingitest dressidest aga need peaksid ikkagi kehalise kasvatuse tundidesse jääma.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid