Geograafia põhimõisted (0)

Litosfäär- maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa, mille paksus on 50-200km. On liigenenud laamadeks.
Astenosfäär- kiht maakoore all, kus kivimid on mõningaselt ülessulanud (plastilises olekus). Sellel triivivad litosfääri laamad.
Maa tuum- Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks välistuumaks.
Vahevöö- maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus kivimid on vedelas olekus.
Mandriline maakoor- mandrite ja šelfimerede alune maakoor.
Ookeaniline maakoor- ookeanite alune, peamiselt basaltseist kivimeist koosnev maakoor.
Kurrutus- kurdude tekkimine kivimites , Maa sisemiste jõudude toimel.
Murrang- lõhe, mida mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes.
Magma - Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass.
Laava - vulkaanipurske tagajärel maapinnale jõudnud magma.
Kihtvulkaan- valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm , mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal
Kustunud vulkaan - vulkaan, mis pole olnud aktiivne väga pikka aega
Aktiivne vulkaan- vulkaan, mis pidevalt või perioodiliselt tegutseb
Maavärin- kivimis kuhjunud elastsete pingete lahendumisel tekkiv maapinna vibratsioon ja nihkumine.
Epitsenter - maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal olev punkt maapinnal.
Mineraal - looduslik tahke kristallstruktuuriga lihtaine või keemline ühend.
Kivim - loodusliku tekkega mineraalide kivistunud mass.
Maak - kivim või mineraal, mis omab majanduslikku väärtust
Tardkivim - magma tardumisel tekkinud kivimid.
Settekivim - setete kuhjumise ja kivistumise, mineraaliterakeste tugevalt liitumise , käigus tekkinud kivimid.
Moondekivim - maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid.
Laamtektoonika - laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi uuriv teadusharu.
Maalihe - suure pinnasetüki liikumine mööda nõlva alla.
Murend - väga erineva peensusastmega tükiline materjal, mis on moodustunud monoliitse kivimi lagunemisel
Mullatekketegur- mulla tekkimisel mingit osa mängiv tegur
Lähtekivim- aluskivim , millest tekib mulla mineraalne osa
Mulla mineraalne osa- mullas olevad kivimid ja muud mineraalid kokku
Huumus- maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus- maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine
Mineraliseerumine- orgaaniliste ainete lagunemine lihtsateks mineraalühenditeks
Mullahorisont - maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tiheduse ja struktuuriga mullakiht , mis on mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav
Mullaprofiil - mulla vertikaalne läbilõige, millelt on näha mullahorisondid ja alusmaterjal
Mulla veerežiim- näitab mulda läbivat või seal olevat vee hulka; seda mõjutavad mullaosakeste omadused ja
paiknemine
Leetumine - orgaanilise aine lagunemisel tekivad happed , mis lagundavad mulla mineraalosa vees lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete mõjul uhutakse mullast välja. Sellega langeb mulla keemiline viljakus. Leetumine esineb happelises keskkonnas.
Kamardumine - mulla tekkeprotsess, mille käigus tekib mulla huumushorisont. Toimub mõõdukas kliimas, kus
keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel kasvab palju rohttaimi
Soostumine - pidevalt liigniiskes keskkonnas viibivas mullas toimuv protsess, mille käigus muld muutub liigniiskeks ning väheviljakaks
Gleistumine- liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille käigus rauaühendid redutseeruvad ja moodustavad hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi mulla alaossa.
Sooldumine - kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja mulla läbiuhtumine harva või üldse mitte esinev nähtus, toimuv protsess, mille käigus vesi aurustub ning vees lahustunud soolad jäävad mulda, muutes mullad soolaseks ja viljatuks. Sekundaarne sooldumine on tingitud muldade niisutamisest.
Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne
Kõrbestumine- protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävimine.
Atmosfäär- Maad ümbritsev õhukiht
Troposfäär- Atmosfääri kõige alumine kuni 15 km paksune kiht, milles on valdav osa atmosfääri massist ning kus leiavad aset kõik peamised ilmastikunähtused
Ekvaator- poolustest võrdsel kaugustel asuv kujuteldav ringjoon , mis jagab ma põhja- ja lõunapoolkeraks.
Polaarjoon - kujuteldav joon 66,5 laiuskraadil nii põhja- kui lõunapoolkeral, millest edasi pooluse suunas esineb polaaröö ja –päev.
Pöörijoon- kaugeim paralleel ekvaatorist, millel päike on kord aastas seniidis (23,27)
Kiirgusbilanss - Maale jõudnud ja Maalt lahkunud lahkunud kiirgusvoogude vahe Üldine õhuringlus- Püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral
Õhumass- Õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused.
Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal 28
Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga ala
Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala
Soe front - Piirkond, kus soojem õhk liigub külmemale peale
Külm front- Piirkond, kus külmem õhk liigub soojemale alla
Mussoon- Peamiselt rannikupiirkondades esinev õhuvoolude süsteem, milles tuule suund muutub sessoonselt vastupidiseks.
Passaat - Aastaringselt 30 laiuskraadidelt ekvaatori suunas puhuvad tuuled
Kasvuhoonegaas- Atmosfääris olev gaas , mis neelab soojuskiirgust
Kasvuhooneefekt- Peamiselt räägitakse Maa mõistes- Maa temperatuuri ja niiskuse suurenemine kasvuhoonegaasidest moodustunud kihi all, mis laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid ei lase maailmaruumi tagasi pikalainelist soojuskiirgust.
Osoonikiht- Osoonimolekulidest moodustunud Maad ümbritsev kiht atmosfääris, mis kaitseb Maal elavaid organisme ultraviolettkiirguse eest
Happesademed- Sademed, mis põhjustavad happelise reaktsiooni, kuna neis on lahustunud atmosfääri saastamise käigus õhku paisatud väävel- ja lämmastikuoksiidid
Sudu- Õhus olevate saasteainetega segunenud mürgine udu
Veerežiim- veetaseme ajaline muutumine
Maailmameri - katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa, mille alla ei kuulu järved.
Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid.
Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed.
Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik .
Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks)
Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul
Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa
Infiltratsioon - vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavett
Maa sfäärid- Maa tuuma ümbritsevad kihid , mis erinevad koostise ja tiheduse poolest. Maa sfäärideks on - atmosfäär, hüdrosfäär, pedosfäär, litosfäär. Maa sfäär on ka biosfäär, mis koosneb teiste sfääride osadest
Aineringe - Maa pinnal sfääri piires või sfääride vahel toimuv pidevalt korduv ainete ringlemine
Geoloogiline aineringe- Litosfääri ja Maa tuuma vahel toimuv ainete liikumine. Samuti ka ainete liikumine murenemise teel litosfäärist hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt settimise ja kivistumise teel tagasi litosfääri
Bioloogiline aineringe- bioloogilises aineringes tekitavad rohelised taimed orgaanilist ainet, muud organismid kasutavad seda ja lagundavad seda mineraalaineteks, süsinikdioksiidiks, veeks jm. aineiks, millest hiljem tekib uus elusaine. Eriti oluline on looduses süsiniku-, lämmastiku-, fosfori- ja väävliringe.
Veeringe- vee liikumine Maa sfääride või nende osade vahel
Jätkusuutlik ja säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside tagamise eesmärgiga sellega looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades
Agraarühiskond ehk põllumajandusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi tegeleb põllumajanduse, koriluse ja kalandusega ning tööd tehakse peamiselt käsitsi
Industriaalühiskond ehk tööstusühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud töötlevas tööstuses
Infoühiskond- ühiskond, kus valdav osa inimesi on hõivatud teenindussektoris ning tegeleb eelkõige informatsiooni kogumise, töötlemise ja esitamisega seotud teenuste pakkumine ja tootmine. Informatsioon on majandustegevuse aluseks.
Arengumaa- üks maailma vaesematest riikidest, tavaliselt väikese pindala ja rahvaarvuga riik, kus SKT, keskmine eluiga ja haridustase on väikesed. Elatutakse põllumajandusest ning riik on enamasti maavarade poolest vaene (puuduvad väärtuslikumad maavarad suurtes kogustes ).
Kõrgelt arenenud riik- riik, kus on üsna suur industrialiseerituse tase, infrastruktuur ja kapital , kõrgtehnoloogia, hea haridustase ning hea elatustase rahva seas.
Geograafiline tööjaotus- ettevõtluse spetsialiseerumine vastavalt asukoha geograafilistest ja inimtekkelistest eelistest
Rahvusvaheline firma- firma, mis tegutseb paljudes riikides
Globaliseerumine ehk üleilmastumine- Maailma ühiskonnas toimuvad muutused, mis on seotud kaubandussidemete tihenemisega ja kultuurivahetuse sagenemisega.
SKT- aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus
Inimarengu indeks- riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb SKT-st ühe inimese kohta ning haridustaseme ja keskmise eluea indeksist 42
Majanduse struktuur- Raamistik, mille alla kuuluvad transpordi- ja kommunikatsioonivõrgud, tööstused, haridus ja tehnoloogia , mis lasevad riigil või piirkonnal toota kaupu, teenuseid või muid resursse, mida saab müüa.
Primaarne sektor ehk esmasektor - majanduse haru, mis tegeleb maavarade hankimisega, kalanduse ja põllumajandusega
Sekundaarne sektor ehk tööstussektor- majanduse haru, mis tegeleb kaupade tootmisega, metalli töötlemisega jne
Tertsiaarne sektor ehk teenindussektor - majandusharu , mis tegeleb info töötlemise, toomisega , turismi ja muude teenuste tootmiseg
Demograafiline üleminek- rahvastiku tüüp, kus suremus on madal ning sündimus algselt kõrge, kuid langemas
Traditsiooniline rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on suured ning iseloomulik on rahvastiku aeglane kõikumistega kasv
Kaasaegne rahvastiku tüüp- rahvastiku tüüp, kus nii suremus kui sündimus on väikesed ning samuti on nullilähedane, vahel koguni negatiivne iive
Demograafiline plahvatus - üleminekuperiood, kus suremus langeb järsult, kuid sündimus jääb endiselt kõrgeks ning seetõttu on iive suur ja rahvaarv kasvab
Rahvastiku vananemine - vanurite osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Sündimus- aasta jooksul sündinud laste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Suremus- aasta jooksul surnud inimeste arvu suhe rahvaarvu. Väljendatakse tuhande inimese kohta (promillides).
Iive- sündimuse ja suremuse vahe
Rahvastikupoliitika - riigi tegevus rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamise sooviga
Migratsioon - Migratsioon on nii majanduslik kui poliitiline nähtus, mis tähendab inimeste liikumist geograafilises ruumis ja poliitiliste piiride ületamist, nii seaduslikul kui ebaseaduslikul moel.
Linnastumine - Linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus
Eeslinnastumine ehk suburbanisatsioon - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja
Ülelinnastumine- linnade ülikiire kasv, mille puhul ei suudeta tagada töö- ega elukohti, linna kiiresti kasvavale elanikkonnale. Selle tagajärel tekivad vaesteagulid, kus on madal elukvaliteet ja suur kuritegevus
Tööhõive struktuur- näitab rahvastiku hõivatust primaar-, sekundaar - ja tertsiaalsektoris
Tööpuudus- olukord, kus leidub inimesi, kes tahavad töötada, aga ei leia tööd 50
Usund - religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.
• Laiemalt- usuna üleloomulikesse, pühadesse või jumalikesse jõududesse ning selle usuga seotud
moraalinormide, tavade ja institutsioonide kogumit.
• Kitsamalt- religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale.
Vegetatsiooniperiood ehk taimekasvuperiood- aeg, mil taimed kasvavad ja arenevad intensiivselt
Ekstensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis , mida iseloomustab vähene ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine ning suuremad tootmiskulud tooteühiku kohta
Intensiivne põllumajandus- põllumajanduslik tootmisviis, mida iseloomustab rohke ostutoodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, mille eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine ühe tooteühiku kohta. Intensiivne põllumajandus on tavaliselt omane spetsialiseerunud põllumajandusettevõtetele.
Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus- põllundus, kus kasutatakse väetisi ja taimekaitsevahendeid vaid vähesel määral või kasutatakse ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid
Omatarbeline põllumajandus- kasvatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks
Kaubaline põllumajandus- põllusaadusi kasvatatakse ning loomi peetakse eesmärgiga oma toodangut müüa
Põllumajanduse spetsialiseerumine- keskendumine mingi kindla põllusaaduse või karilooma kasvatamisele põllumajanduses
Rannikupüük- kalapüük algeliste vahenditega rannikuäärsetest aladest . Kala töödeldakse kaldal .
Ookeanipüük- kalapüük suurte laevadega ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala töötlemine toimub laevas.
Kalakasvatus- kalade kasvatamine siseveekogudes, suudmetes või rannikuvetes.
Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada.
Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest
Metsamajandus - kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu
Metsasus - metsade osakaal protsentides teatud territooriumil.
Puiduvaru - metsades olev puidu hulk m3/ha.
Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul.
Arvestuslank- metsamajanduskavas kindlaks määratud raie piirnorm teatud maa-alal, eesmärk seadusega reguleerida metsade raiemahtu.
Energiamajandus - energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamisega tegelev majandusharu
Fossiilne kütus- miljonite aastate jooksul maapõues või veekogude põhjas sinna ladestunud orgaanilisest ainest tekkinud põlev aine (põlevkivi, kivisüsi, nafta , maagaas jt)
Taastuvad energiaallikad - energiaallikad, mis taastuvad lühema aja jooksul N: vesi, tuul, päikesenergia jne
Taastumatud energiaallikad- energiaallikad, mis taastuvad väga pika aja jooksul ning seetõttu loetakse taastumatuteks N: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi jne
Energiakriis- olukord, kui nõudlus energia järele ületab energiatoodangu
Isikuteenused - teenused, mida osutatakse otse tarbijale (juuksur, keemiline puhastus, taksoteenus jne)
Äriteenused ehk tootjateenused- teenused, mis on osutatud kaupade või siis ka isikuteenuste tootmisprotsessis (nt. Uurimis- ja arendustöö, turustamine, transport jms) ja mille hind kajastub lõpptoodangu hinnas
Avaliku sektori teenused- teenused, mida osutavad kas riigiasutused otse või vastav teenus ostetakse eraettevõttelt või riigi (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt allhanke korras (nt haridus, politsei jms, mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt ja ettevõtetelt kogutud maksude eest)
Logistika - materjali-, info- ja rahavoogude ja reisivedudega seotud protsesse kordineeriv ja optimeeriv majandusharu
Kohalikud veod - kaubaveod lühikese maa taha (kuni 500km), domineerivaks on autotransport
Kaugveod- kaubaveod üle 500km kaugusele, lisaks autotranspordile ka muud transpordiliigid
Transiitveod- sõitjate ja veoste vedu ühe lepingupoole riigi territooriumil, kusjuures sõidu lähte- ja lõpppunktid asuvad väljaspool nimetatud lepingupoole riigi territooriumi. (Riik veab teise riigi kaupa läbi oma territooriumi)
Mugavuslipp - riik, kus laevafirmade sissetulekud on maksustatud väga madalalt või tööseadusandlus on laevaomakikele väga kasulik.
Positiivne kaubandusbilanss - olukord, kus riik veab rohkem kaupu välja kui sisse.
Negatiivne kaubandusbilanss- olukord, kus riik veab rohkem kaupu sisse kui välja.
Üldgeograafiline kaart e looduskaart- kaardil on kujutatud koha loodusgeograafilised objektid: maastik , teed, linnad jne.
Temaatiline kaart- konkreetse kasutaja vajadustele vastav kaart. Eristatakse ajaloolisi-, geoloogilisi- jne kaarte.
Suuremõõtkavaline kaart e plaan- väikese maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal (kuni 1:240000).
Väikesemõõtkavaline kaart- suure maa-ala vähendatud kujutis tasapinnal, vähem detailne (alates 1:250000).
Horisontaal e samakõrgusjoon- joon, mis ühendab kaardil samasuguste kõrgustega punkte.
Isoterm- joon, mis ühendab kaardil samasuguse temperatuuriga punkte.
6