Ajalugu 1. maailmasõda (0)

RAHVUSVAHELINE OLUKORD 1918-1939. PARIISI RAHUKONVERENTS
1918. aasta novembris lõppes Esimene maailmasõda. Antandi riigid eesotsas Suurbritannia ja Prantsusmaaga saavutasid võidu Keskriikide üle (Saksamaa, Austri -Ungari, Türgi ja Bulgaaria ).
11.november 1918 sõlmiti I maailmasõja vaherahu – Compiegne ’i vaherahu. Sellega lõppes sõjategevus. Nüüd asuti püsiva rahulepingu väljatöötamist – Pariisi rahukonverents (tihti nimetatud ka Versaille ’s rahukonverentsiks).
Rahukonverentsil loodud poliitiline korraldus sai nimeks Versailles ’ süsteem, kuid sageli nimetati seda ka Versailles’ diktaadiks . Kõige raskemate rahutingimustega pidid nõustuma sakslased . Versailles´ rahuleping (nii nimetati Saksamaa ja Antandi vahel sõlmitud lepingut) kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (taolist kahju täielikku või osalist hüvitamist sõja võitjale nimetatakse reparatsiooniks).

• Sakslastel keelati omada tugevat armeed . Vähendama oma relvajõude 100 000 meheni ja keelama üldise sõjaväekohustuse
  
• vähendama oma sõjalaevastikku 6 sõjalaevani, kusjuures allveelaevade omamine oli rangelt keelatud
  
• olemasolevad õhujõud tuli likvideerida
  
• Et Saksamaa täidaks Versailles´ lepingu tingimusi, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna, kuhu sakslased ei tohtinud oma sõjaväge viia ega kindlustusi ehitada.
  
• Belgiale, Prantsusmaale, Taanile ja Poolale tuli loovutata maa-alasid; Poolale loovutatud ala nimetati 1920.-1930. aastatel “Poola koridoriks”, kuna see tükeldas Saksamaa kahte ossa – riigi põhiosast eraldati Ida- Preisimaa keskusega Königsbergis. Noor Poola riik sai aga seetõttu väljapääsu Läänemerele
  
• Saksamaa pidi loobuma kõigist asumaadest
  
• Saksamaa pidi hüvitama sõjakahjud ja maksma võitjariikidele reparatsioone; nende esialgseks suuruseks oli 6 600 000 000 naela
  
• Saksa rahvale pandi süü “sõja vallapäästmise” eest
  

Wilsoni 14 punkti - 1918. aasta algul esitas USA president Woodrow Wilson oma rahukava, milles kutsus sõdivaid pooli üles sõlmima rahu ilma kahjutasunõuete ja maade äravõtmiseta.
Olulisemad otsustajad olid: Prantsuse president Clemenceau , Briti peaminister Lloyd George, USA president Wilson ja Itaalia peaminister Orlando .
Küsimused:

Miks määrati Saksamaale rasked rahutingimused?

Kes kuulusid Pariisi rahukonverentsil „suurde nelikusse”, „suurde kolmikusse”?

Kuivõrd järgiti Pariisi rahukonverentsil Wilsoni 14 punkti põhimõtet?

Too välja 5 näidet Saksamaa rahutingimustest!
UUENENUD EUROOPA KAART
Esimene maailmasõda pööras pea peale kogu senise maailmakorralduse. Pärast sõja lõppu muutus üsna põhjalikult maailma ja eriti Euroopa poliitiline kaart.
Uued riigipiirid kehtestati osaliselt kahepoolsete kokkulepetega, põhiliselt aga Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega.
Euroopa 1914 Euroopa 1919
SÕJAKOLLETE KUJUNEMINE 1930.AASTAIL. SAATANLIKUD KOLMEKÜMNENDAD
Rahvasteliit – Pariisi rahukonverentsil loodud organisatsioon , mille eesmärk oli riikide omavaheliste tülide rahumeelne lahendamine (1919 rajatud). Pärast Teist maailmasõda asendas Rahvasteliidu sisuliselt Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO). Rahvasteliidu loomise üheks aluseks olid Ameerika Ühendriikide presidendi Woodrow Wilsoni neliteist punkti. Ameerika Ühendriigid ei astunud Senati vastuseisu tõttu Rahvasteliitu. Algul ei võetud Rahvasteliitu Esimese maailmasõja kaotanud riike. Nad pääsesid sinna hiljem.
1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu, järgides muistsete roomlaste põhimõtet "Kui soovid rahu, valmistu sõjaks". Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes Esimeses maailmasõjas olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel muutus rahvusvaheline olukord äärmiselt pingeliseks. Maailm seisis uue suure sõja lävel.
1930. aastaid on nimetatud saatanlikuks aastakümneks, sest sel ajal hakkas maailm kiiresti uue suure sõja poole liikuma. Rahvusvahelise olukorra teravnemise ja sõjakollete kujunemise põhjusi oli mitmeid. Need olid poliitilise ja majandusliku iseloomuga ning suuresti seotud Versailles´ süsteemiga:

• Sakslasi vihastas Versailles´ rahuleping ning see, et prantslased ja inglased ei tahtnud Saksamaad suurriigina tunnustada. Üleskutsed tühistada see rahuleping ning sõjakaotus tasa teha leidsid Saksamaal suurt poolehoidu.
  
• Esimeses maailmasõjas Antandi poolel sõdinud Jaapan ja Itaalia olid solvunud, sest nad ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid. Nüüd otsustati need asumaad endale jõuga haarata.
  
• Pärast Esimest maailmasõda meelevaldselt kehtestatud riigipiirid põhjustasid rohkesti pingeid. Nii mitmeski riigis arvati, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik ning need tuleks tagasi võita.
  
• Rahvasteliit polnud võimeline lahendama kriise , kui nendes osalesid suurriigid.
  

Riikide omavaheline mõjuvõimu võitlus.
Eriti suurriigid. Prantsusmaa hakkas taas kartma Saksamaa rünnakut. Sõjakaks muutus Jaapan – tahtis saada Aasia valitsejaks. Veel näitasid oma sõjalist jõudu Itaalia, Saksamaa, Nõukogude Liit. Rahvasteliidu langus, kes ei suutnud enam riikidevahelisi tülisid ära hoida – hakati Rahvasteliidust välja astuma . Suuriigid püütsid saavutada kindlustunnet võimaliku sõja puhkemisel. Selleks hakati otsima liitlasi: Prantsusmaa soov teha koalitsioon Saksamaa vastu. Prantsusmaa tegi liidu Nõukogude Liiduga.
Nii Saksamaa kui ka Nõukogude Liit unistasid ülemvõimu saavutamisest Euroopas. Kommunistide ja natside vihavaen oli vastastikune ning 1936 sõlmiti Berliinis Saksamaa ja Itaalia vahel sõjalis-poliitiline liit, mida nim. Berliini- Rooma teljeks. Hiljem tuli sama vaatega ka Jaapan ning moodustati ühine vasturinne rahvusvahelise kommunistliku organisatsiooni (Kommunistliku Internatsionaali – Komitern) vastu, saadeks nimeks Komiterni-vastane pakt, millega veel liitusid Itaalia, Ungari, Hispaania jt riigid.
Jaapan
1930-ndatel ründasid jaapanlased Hiinat. Lõid Mandžuuriasse (Hiina osa) Jaapanist sõltuva riigi – Mandžukuo riigi. Rahvasteliit nõudis, et Jaapan viiks oma väed Hiinast välja, aga Jaapan eiras seda nõuet. Rahvasteliit kuulutas Jaapani agressoriks (sõjaalgataja). Jaapan lahkus Rahvasteliidust, aga mitte Hiinast. Sanktsioone ei järgnenud.
Saksamaa
1933 tuli saksamaal võimule Natsionaalsotsialistlik Töölispartei (natsid) Adolf Hitleri juhtimisel. Tahtis tühistada alandava ning ebaõiglase Versailles’i rahulepingu. Nõuti võrdseid õigusi, sealhulgas ka relvastuses ja sõjajõududes. 1933 astus Saksamaa välja ka Rahvasteliidust. 1936 sisenesid Saksa väed Reini piirkonda – Versailles’i rahuleping keelas seda. Hitler kartis, et sellele kohe reageeritakse ning käskis vägedel kohe lahkuda kui märgatakse Prantsusmaa vägede liikumist. Kuid Prantsusmaa ei võtnud midagi ette ning Saksamaa alustas Versailles’i süsteemi lammutamist.
Itaalia
Itaalias valitsesid fašistid, eesotsas Benito Mussoliniga. Riigis diktatuur, mis lootis muuta Itaalia sama võimsaks kui vanaaja Rooma keisririik . Selleks tuli hankida asumaid – esimeseks ohvriks Etioopia. 1935 tungiti Etioopiasse. Rahvasteliit küll kuulutas selle vallutussõjaks ning püüdis takistada selle jätkumist (majanduslikud karistused), kuid see edu ei andnud. Etioopia muudeti Itaalia asumaaks. Itaalia lahkus Rahvasteliidust ning sõbrustas üha enam Saksamaaga.
Hispaania
Hispaanias võitsid valimised Rahvarindeks ühinenud vasakpoolsed erakonnad. Sõjaväelased ei olnud Rahvarinde valitsusega rahul ning 1936 puhkes sõjaväelaste mäss, mida juhtis kindral Franscisco Franco . Mäss kasvas kodusõjaks, mis Rahvasteliidu pingutustele vaatamata muutus rahvusvaheliseks konfliktiks.
Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal . Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks.
Sõjakolded:
1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandžuurias. Jaapan lõi sinna Mandžukuo riigi, mis sõltus Jaapanist.
1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks.
1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur.
Küsimused:

• Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema ?
  
• Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles’ lepingut?
  

SUUR DEPRESSIOON
1929. aastal tabas maailma võimas vapustus – puhkes ülemaailmne majanduskriis , mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks. Paljudes maailma riikides halvenes järsult peaaegu kõigi elanike olukord. Kui veel mõni aeg tagasi tundus, et on saabunud püsiva majandusliku õitsengu aeg, siis pärast majanduskriisi puhkemist valdas inimesi masendus ja hirm homse päeva ees.
1930. aastate majanduslike raskuste tagajärjel kaotasid paljud inimesed usu demokraatliku korra võimesse taastada normaalne elu. Loodeti, et vaid tugevakäeline karm valitsemine ehk diktatuur suudab taastada riigis korra ning muuta elu paremaks. 1930. aastate lõpuks valitses diktatuur peaaegu kõikides Euroopa riikides. Riikidevahelisis tülisid üritasid diktaatorid lahendada sõjajõuga, mitte aga läbirääkimiste laua taga.
1930. aastate lõpuks oli selge, et Rahvasteliit ei suuda enam täita lepitaja rolli riikidevahelistes tülides. Organisatsiooni osatähtsus ja mõjuvõim hakkasid lagunema .
Majanduskriis
1929.aasta oktoobris tabas USA majandust võimas tagasilöök. Algas majanduskriis ehk järsk majanduse langus: tuhanded tehased, vabrikud lõpetasid tegevuse, miljonid inimesed jäid tööta. Põhjusteks loetakse:

• Esimesest maailmasõjast mitmeid lahendamata majandusprobleeme;
  
• Kaupade ületootmine: kaupu toodeti rohkem, kui inimesed suutsid neid osta;
  
• Vale majandamine: palju laene, et nende abil kiiresti rikastuda või osta tarbekaupu, kuid laenukoormus muutus üleliia suureks.
  

Sellega seoses vaadati üle ka Pariisi rahukonverentsi otsused – Saksamaa vabastati reparatsioonidemaksmise kohustusest. Lubati Saksamaal taastada sõjaline jõud.

Berliin - Rooma telg .

Komiterni vastane pakt
OLULISED DAATUMID

• I maailmasõda 1914-1918
  
• Pariisi rahukonverents 1919
  
• suur ülemaailmne majanduskriis 1929
  
• Berliini – Rooma telg 1936
  
• Komiterni vastane pakt 1936
  
• Hispaania kodusõda 1936-1939
  
• Jaapani sissetung Mandžuuriasse 1931
  
• Itaalia sissetung Etioopiasse 1935
  

9.KLASSI AJALOOKONSPEKT 5