50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tauniko
Õppematerjali autor
..................... 8 Atentaat,haigused ja surm ..........................................................9 Pärand ja surmajärgne kultus ....................................................10 Kokkuvõte ................................................................................ 11 Kasutatud kirjandus ..................................................................12 2 Üldine Info Vladimir Iljits Lenin (tegelikult Uljanov sündis 22. aprill 1870 ja suri 21.jaanuaar 1924,oli Venemaa bolsevike juht,Oktoobrirevolut siooni läbiviija, NSVL-i esimene valitsusjuht. Vladimir Uljanov sündis Simbirskis. Isa Ilja Nikolajevits Uljanov, päritolult kalmõkk, töötas rahvakoolide inspektorina. Tänu tööalasele edukusele sai ta pärusaadliku tiitli, seega oli see ka tema pojal Vladimiril. 1886 suri Vladimiri isa ootamatult. Vladimiri emapoolne vanaisa oli juudi rahvusest, vene õigeusu
Jõhvi Riigigümnaasium Vladimir Lenin Ajalugu Koostaja: Kerdu-Katty Pärss 11.c Jõhvi 2017 Sisukord Sissejuhatus Lenini perekond ja haridustee Poliitilise tegevuse algus Lenini tegevus Venemaal Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon Kodusõda ja punane terror Lenini surm ja pärand Kasutatud allikad 2 Sissejuhatus Vladimir Lenin (Vladimir Iljitš Uljanov) oli üks juhtivaid ning mõjukamaid poliitilisi liidreid ja revolutsioonilisi mõtlejad 20. sajandi Venemaal, kelle innovatiivsed ning strateegilised lahendused muutsid maailma. Lenin asutas bolševike kommunistliku partei, mis korraldas 1917. aastal Oktroobrirevolutsiooni. Ta oli arhitekt ning teda mäletatakse kommunistliku partei, Nõukogude Liidu asutaja ning esimese juhina. Kui enamlased lõpuks võitsid kodusõja, asutatigi Nõukogude Liit 1922
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM koostaja IX b klass LENIN Referaat Juhendaja: ............ Tallinn 2007 Sissejuhatus: Arvatavasti poleks toimunud Oktoobrirevolutsiooni ilma Leninita.Kui poleks olnud oktoobrirevolutsiooni poleks olnud ka sotsialismi ehitamist Venemaal,poleks toimunud sotsialistlike revolutsioone mitmel maal, poleks olnud sotsialismileeri ega sotsialistlikku maailmasüsteemi.Tähendab kogu elu sel sajandil oleks olnud täiesti teistsugune ilma Leninita.
Vladimir Lenin Getter Orav 12. klass Vladimir Iljits Lenin Venemaa bolsevike juht Oktoobrirevolutsiooni läbiviija Nõukogude Venemaa esimene valitsusjuht Hiljem leninismiks nimetatud kommunistliku riigiõpetuse rajaja. Lapsepõlv, haridus ja kasvatus Vladimir Uljanov sündis Simbirskis rahvakoolide inspektori Ilja Nikolajevits Uljanovi perekonnas Aastatel 18791887 õppis Vladimir Uljanov Simbirski gümnaasiumis Aastal 1887 lõpetas ta kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonda
päeval. Nad mõisteti kohtuotsusega surma ning Aleksandr hukati poomise läbi. Haridustee: Aastatel 1879-1887 töötas ta Simbirski gümnaasiumis. Aastal 1887 lõpetas Vladimir Uljanov kuldmedaliga gümnaasiumi ja astus Kaasani ülikooli õigusteaduskonna. Kolme kuu pärast heideti ta sealt osavõtu eest õliõpilaste revolutsioonilises liikumises välja. Aastal 1891 lõpetas Uljanov juuraõpingud eksternina Peterburi ülikooli juures. Karjääriastmed: 1903.aastast alates oli Lenin üks bolsevike juhte. Oktoobrirevolutsiooni läbiviija, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Ühiskondlik tegevus:1900 asus Uljanov elama välismaale. Peamised elukohtad olid Sveitsis,Austria-Ungaris, Inglismaal ja Prantsusmaal. Seal andis ta 1902 välja raamatu"Mis teha?" Selle autoriks oli märgitud N. Lenin (esmakordnepseudonüümi "Lenin" avalik kasutamine; Vladimir Uljanov kasutas tollal võõrast, mitte talle, vaid Nikolai Leninile kuuluvat passi).1903.
..................................................................lk 5 4 Lõpetuseks.......................................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................lk 7 2 1. Eellugu ja päritolu Vladimir Iljits Uljanov ehk Lenin sündis 22. aprillil 1870.aastal Simbirskis Venemaal. Tema isa, Ilja Niko- lajevits Iljits (päritolult kalmõkk), töötas rahvakoolide inspektorina. Tal oli kaks õde ja kaks venda. Vladimir oli kõigest kuueteistkümne aastane, kui tema isa oota- matult aju verevalumi tõttu 1886.aastal suri.
1) sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamisel ebaseaduslikuks 2) võeti kasutusele agressori termin, see kes sõda alustab on agressor 3) sõjad kuulutati kuritegudeks 4) sõnades räägiti kogu aeg, et sõda ei ole vajalik aga masinad töötasid kogu aeg (töödeldi välja uusi relvi) USA tahtis, et Euroopas oleks rahu, oli huvitatud stabiilsusest. Aga ei tahtnud olla vastutavaks. 17 Vladimir Iljits Lenin · Poliitilise tegevuse algus Aastal 1891 lõpetas Uljanov juuraõpingud eksternina Peterburi ülikooli juures. Pärast õpinguid töötas ta mõnda aega Samaras ning 1893 kolis Peterburgi. 1895. aasta suvel käis Uljanov esimest korda välismaal, Sveitsis, kus kohtus Vene marksismi "isa" Georgi Plehhanoviga. 7. detsembril 1895 Lenin arreteeriti ning pärast aastast vangistust saadeti asumisele Susenskoje külla Siberis. Seal abiellus ta juulis 1898 Nadezda Krupskajaga, kirjutas
VSDTP eristas end selgelt esseeridest, kuigi tema liikmete hulgas oli mitmeid endisi tuntud narodniklasi Georgi Plehhanov, Lev Deutsch (1855-1941), Vera Zasulich (1849-1919), Pavel Axelrod (1850-1928), jt. Taotleti Venemaa proletariaadi esindamist, töölistes nähti võimalust sotsialistlikku revolutsiooni teostada. Partei ajaleheks oli "Iskra", mille toimetusse kuulusid 1903. aasta algul Plehhanov, Zasulich, Axelrod, Julius Martov (1873-1923), Vladimir Lenin (1870-1924), Dmitri Uljanov (1874-1943) ja Aleksandr Potressov (1869- 1934). Nemad olid seega ka partei ideoloogid. 3 Partei II kongress toimus Londonis, kus Lenini vaated lahknesid selgelt teiste parteijuhtide vaadetest ja partei sisuliselt lõhenes kaheks. Lenini pooldajad, keda oli parteis küll selge vähemus, kuid kes sel hetkel juhtusid olema enamuses, hakkasid end kutsuma bolsevikeks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid