Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Toitumisõpetus (2)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

1. Peatükk. SISSEJUHATUS
TOITUMINE sisaldab toidu hankimist, tarbimist ja toidu ja joogiga seotud toitainete omastamist.
Toitumine - toidu hankimine , tarbimine, omastamine .
Puudujäägid toitumises viivad varem või hiljem järgmiste häireteni:
  • nõrgenenud kaitsesüsteemid;
  • pidurdunud haavade paranemine;
  • lihaste jõudluse vähenemine;
  • vaimse võimekuse langemine , jne.

Maakeral kasvab ligi 80 000 söödavat taimeliiki, millest toiduks tarvitatakse umbes 120, 8 liiki nende seast annab 75% meie tänastest toiduainetest. 90% lihast pärineb 4...5 koduloomaliigilt. Senikasutamata taimed - loomad kujutavad endast olulist tulevikuressurssi.
Tervislik toitumine hõlmab:
  • inimtoidu põhitoitainete tundmist;
  • toidu hulka ja kvaliteeti;
  • toidu valmistamisviise;
  • söömisharjumusi ning seedeelundkonna talitlust.

Väärtoitumine on oluline haigust vallandav ja soodustav tegur.
Parim viis orienteeruda nüüdisaja toitumisprobleemides on vallata kontrollitud ja usaldusväärset infot ja osata seda kasutada.
Inimorganismi massi talitluse pidevaks säilitamiseks eluea jooksul on vaja keskmiselt:
56 tonni vett;
14 tonni süsivesikuid;
2,5 tonni valku;
2,5 tonni lipiide.
2. Peatükk. MÕISTEID
Toiduained - taimse või loomse ( mineraalse ) päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida.
Toitained - toiduainete komponendid mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab.
TOIDUAINED TOITAINED
Organism kasutab toitaineid:
· kehaomaste ainete sünteesiks;
· energeetilistel eesmärkidel.
Elusorganism on termodünaamiliselt ebapüsiv süsteem mis lakkab töötamast, kui energiat väljastpoolt pidevalt ei lisandu.
Energiat on vaja selleks, et teha tööd:
  • liikuda ;
  • biosünteesida;
  • teostada ainete transporti;
  • jätkata sugu, jne.

Seega on toit inimese kehale nii kütuseks, kui ehitusmaterjaliks.
Inimtoidu komponentideks on valgud , süsivesikud, lipiidid , vitamiinid , vesi, mineraalained , mikroelemendid .
Makrotoitaineid = põhitoitaineid vajatakse päevas grammides .
Mikrotoitaineid = minoorseid toitaineid vajatakse päevas mikro - või milligrammides.
 
  Valgud
Süsivesikud
Lipiidid
Vesi
 Vitamiinid
Mineraalained
Mikroelemendid
3. Peatükk. SEEDESÜSTEEM JA SEEDIMINE.
Seedimisel lõhutakse toit seedeensüümide toimel väiksemateks ühikuteks mis imenduvad limaskesta kaudu lümfi või verre.
Valgud lõhutakse aminohapeteks, rasvad rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, süsivesikud monosahhariidideks.
Seedimine = toidu lõhustamisprotsess.
Imendumine = sisekeskkonda absorbeerimine.
1. etapp - SUU
Suus toimub toidu mehaaniline peenendamine ja
Vasakule Paremale
Toitumisõpetus #1 Toitumisõpetus #2 Toitumisõpetus #3 Toitumisõpetus #4 Toitumisõpetus #5 Toitumisõpetus #6 Toitumisõpetus #7 Toitumisõpetus #8 Toitumisõpetus #9 Toitumisõpetus #10 Toitumisõpetus #11 Toitumisõpetus #12 Toitumisõpetus #13 Toitumisõpetus #14 Toitumisõpetus #15 Toitumisõpetus #16 Toitumisõpetus #17 Toitumisõpetus #18 Toitumisõpetus #19 Toitumisõpetus #20 Toitumisõpetus #21 Toitumisõpetus #22 Toitumisõpetus #23 Toitumisõpetus #24 Toitumisõpetus #25 Toitumisõpetus #26 Toitumisõpetus #27 Toitumisõpetus #28 Toitumisõpetus #29 Toitumisõpetus #30 Toitumisõpetus #31 Toitumisõpetus #32
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 151 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor linzzu Õppematerjali autor
Mõisted, seedesüsteemid ja seedimine, keha toiduvajadus, söögiisu, inimtoidu komponendid, tasakaalustatud toitumine, esmavajalikud toiduained, vitamiinid ja mineraalained, dieedisoovitused, lisaained e. E-ained,

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
126
ppt

Vitamiinid

Vitamiinid 19.11. 2014 Vitamiinid on bioaktiivsed ühendid, mida inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses ja mida inimese keharakkudes ei sünteesita või sünteesitakse ebapiisavas koguses . On mikrotoitaine (organism vajab väga vähe) Vitamiinide jagunemine Vesilahustuvad Rasvlahustuvad • A •B rühma vitamiinid • D •C •H • E •N • K • Q10 • F Vitamiinid * eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid * kestev defitsiit on organismile kahjulik ja ohtlik * ei oma energeetilist väärtust, nad pole energiapillid * ei asenda teisi toitaineid * ei asenda teist vitamiini * pole rakkude ehituskomponendid * meelevaldne tarbimine pole kindlasti mõttekas * megadooside kestev kasutamine on kahjulik * vitamiinipreparaadid on ravimid Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende vajadus organ

Keemia
thumbnail
3
docx

Rasvlahustuvad vitamiinid konspekt

Rasvlahustuvad vitamiinid Georg Truman 9B Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult Elmer McCollum Wisconsin-Madisoni ülikoolist ning Lafayette Mendel ja Thomas Burre Osborne Yale'i ülikoolist. Rasvlahustuvad vitamiinid vajavad omastumiseks toidurasvu. Liialt rasvavaene toit võib viia rasvlahustuvate vitamiinide defitsiidini organismis. Rasvlahustuvad vitamiinid: · A vitamiin ehk retinoidid, · Dvitamiin ehk kaltsiferoolid, · Evitamiin ehk tokoferoolid, · K vitamiin ehk naftokinoonid, · Q vitamiin ehk ubikinoonid A-vitamiin (retinoidid, antikseroftalmiline vitamiin) Vajab seedekulglas imendumiseks nii rasvu, kui mineraalaineid. Esineb kahel kujul: vitamiin A retinool (ainult loomses toidus) ja karotenoididest provitamiin A karoteen (nii taimses

Keemia
thumbnail
23
odt

Vitamiinid

Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 ­ 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 ­ 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 ­ 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 ­ 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 ­ 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..............................................................17 ­ 19 lk Vitamiin

Bioloogia
thumbnail
31
doc

KORDAMISKÜSIMUSED inimese toitumisõpetus

Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles Aitavad vältida k

Toitlustuse õpetus
thumbnail
7
docx

Vitamiinid, mineraalained & fütotoitained

Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjum

Toitumisõpetus
thumbnail
14
doc

Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime

SPORTLASE TOITUMINE Rein Jalak ; Vahur Ööpik TOITUMINE, TOITUMINE JA SPORTLIK SAAVUTUSVÕIME Süüa tuleks seedetrakti aktivatsiooni perioodil, mis kordub iga 3,5 ­ 4 tunni tagant. 1. Toiduained ja toitained. Asendamatud toitained. Toitainete rühmad. Toiduained on taimse- või loomse päritoluga, mõnel üksikjuhul ka mineraalse päritoluga saadused või tooted, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida. Toiduainete rühmad: teraviljatooted, piimatooted, aedviljad, puuviljad ja marjad, lihatooted, kala, muna, õli- ja rasvatooted, magusad tooted, pähklid, seemned. Toitained on toiduainete komponendid, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesiks kui ka energeetilistel eesmärkidel; valgud - taimsed ja loomsed, SV on organismi põhiline energiaallikas, neid leidub peamiselt taimsetes saadustes (aed- ja juurviljad, teraviljas), lipiidid on organismi energiaallikad (küllastamata rasvhapped ­ taim

Sport
thumbnail
27
docx

Toitumisõpetuse eksami küsimuste vastused

Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 25­35 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad ennetada mõningaid vähivorme

Toitumisõpetus
thumbnail
12
doc

Toitainete tähtsus lapse arengus

Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad........................................................................................................................... 6 1.4.Vesi...........

Toitumisõpetus




Meedia

Kommentaarid (2)

Marguerite profiilipilt
Marguerite: Eksamiks on väga kasulik!
12:58 25-12-2008
motana profiilipilt
17:02 12-10-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun