50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 55 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
300 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kathil
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Klassiõpetaja kõrvalainega EKL-2kõ Laste Mõtlemine REFERAAT Koostaja: Kadri Kivirand Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2008 SISUKORD Tallinna Ülikool......................................................................................................................... 1 SISUKORD...............................................................................................................................
tuletamine, kasutamine Reflektoorne, Kognitiivne, Intellektuaalne Divergentne mõtlemine Kognitiivne kaardistamine Planeerimine Ülevaate Arutelu andmine MÕTLEMINE JA ÕPPIMINE
Mõisteteid on väga palju ning nendes orienteerumiseks on loodud teatavaid süsteeme: • kategoriseerimine – jõgi, kala, linnud • hierarhiatesse paigutamine – tihane–lind-loom • prototüübid – kategooria kõige iseloomulikum eksemplar (imetaja - kass) Mõteldes inimene tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Mõtlemine on osa õppimisprotsessist. Inimesed kasutavad järgmisi mõtlemise operatsioone (võtteid): • analüüs — eseme või nähtuse jaotamine osadeks, koostisest arusaamine (näiteks lauseanalüüs, kus terviklikku lauset uuritakse üksikute sõnade kaupa); • süntees — üksikute osade mõtteline ühendamine uueks tervikuks (näiteks inimese iseloomu üle otsustamine, tehes järeldusi temaga kohtumisel tehtud üksikutest tähelepanekutest);
- suulise kõne korral palju mõistmist abistavaid märke KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *sarnasused - kasutatakse samu teadmisi ja sarnaseid trateegiaid - oluline on teate tähenduse planeerimine KÕNELEMINE JA KIRJUTAMINE *erinevused - suuline kõne on mitteformaalsem ja lihtsam - suulisel kommunikatsioonil saadakse pidevat tagasisidet - suulise kõne planeerimiseks on vähem aega - lisaks on oluline mitteverbaalne kommunikatsioon MIS ON MÕTLEMINE? - Oden (1987): laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest - tavatähendus (arutelmisoskus, erinevate väidete uskumusoskus, meenutamine) - teaduslik prühholoogia (mõtlemine on teatud elementide representatsioonide ümberkäimine, manipuleerimine – korrastame infot maailma kohta - sümbolilised protsessid - varjatus - elementidega manipuleerimine MÕTLEMIST ISELOOMUSTAB - teadlikkuse - suunatus (hästi, halvasti defineeritud)
1. Teema Kognitiivne areng, aju ja õppimine, mõtlemine ja mõistestruktuurid Sissejuhatus Kuidas aju küpseks saab? Uuringud on näidanud, et aju ei ole küpseks saanud kui kogu ülejäänud keha on jõudnud arengus lõppu. Närviühenudsed, mida korduvatel tegevustel kasutad muutuvad tugevamaks ning arenevad. Limbiline süsteem- eesaju osa, mis kontrollib meie soove ja tahtmisi, teeb 12-17 aastaselt jõulise kasvuspurdi, see võimendab ihasid. Prefrontaalne kõrteks- ei jõua järgi limbilasele süsteemile, mille ülesanne
Lapse vaimne areng Varases eas laps meenutab peamiselt äratundmise vormis, s.t taju vormis, millega ühineb mälu akt. Laps tajub eset kui tuttavat ja väga harva meenutab seda, mis pole tal silme ees; ta võib olla tähelepanelik vaid selles suhtes, mis asub tema tajuväljas (Võgotski 2006). Kuna lapse kõne, mõtlemine, joonistamine jm saavad kujuneda motoorika ja tajude teatud arengutasemel, siis on tajude arendustegevusel keskne koht väikelaste arengu toetamisel. Tajude arendamise üldised ülesanded on järgmised: Tajutoimingute (vaatlus-, kuulamis-, kompimis- jne. oskuste) kujundamine; üldtunnustatud etalonide (suuruste skaala, värvispekter, helikõrguste skaala, vormide süsteem jne) ning nende süsteemide põhialuste loomine; tajukogemuse lülitamine praktikasse;
mõtlemise; organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks; Sel ajal omandavad lapsed süstemaatilise loogilise mõtlemise. Mõtlemise organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks. Tegevused, mida laps valdab, internaliseeritakse 2.-7. e-a Konkreetsed operatsioonide staadium- Mõelda konkreetsetes probleemisedt siin ja praegu. Mõtlemine muutub pööravaks ja laps mõistab asjade konkreetsete omaduste kohta käivate deduktsioonide loogilist paratamatust. Tajuandmete usaldamiselt looika usaldamisele. Mõtlemine on pöörav ja paindlikum. Vajab mõtlemise teostamiseks konkreetset objekti. KOKKUVÕTTEKS: suudab mõelda konkreetsetest probleemidest objektidest. Arv, hulk, massi jäävus (veendumus, et objekt
Luua Metsanduskool Maastikuehitus Taju, tähelepanu, mälu, tunded, mõtlemine ja kõne Referaat Ana Tilkson, MEPK I Lähte 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................3 2. Taju..............................................................................4 3. Tähelepanu......................................................................5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid