Referaat - Emmaste vald (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Hiiumaa tutvustus

suuruselt teine Eesti saar Saaremaa järel. Hiiumaa pindalaks on 989km2 ning rannajoone kogupikkuseks on 326 km. Hiiumaa tekkis 455 aastat tagasi meteoriidiplahvatuse tagajärjel, ning tegu on ühe maailma vanima saarega. Hiiumaa on tuntud sealse rikkumata looduse, rohkete majakate ja Ristimäe poolest. Hiiumaa pealinnaks on Kärdla, mis on ühtlasi ka Hiiumaa ainus linn, kaks alevikku ­ Kõrgessaare ja Käina ning 182 küla. Lisaks pealinnale on Hiiu maakonnas ka neli valda ­ Emmaste vald, Kõrgessaare vald, Pühalepa vald ja Käina vald. Hiiu maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 2009 10 097 inimest. Saare kõige kõrgemaks tipuks on Tornimägi (68 m.ü.m.), pikim jõgi on Luguse jõgi (21 km), suurim järv on Tihu Suurjärv (u 85 ha), suurim soo on Pihala raba (u 3050 ha). Hiiumaa ajalugu ulatub kaugele ­ esimest korda mainitakse ürikutes Hiiumaad 1228 dokumendis, millega läänistati vastasustatud Saare piiskopkond piiskop Gottfriedile. Tol ajal

Geograafia

71

docx

Merekultuur ja etikett

kõnepruuk, riietus (meremehe riietus), joogi- ja söögitavad. Merekultuuri valdkonda kuuluvad ka meretavad (nt. merematus) ja mererituaalid ning veesõidukite arhitektuur, rannaasutuste eripära, supelrandade kujundus ja sadamalinnade mererajatised ning elulaad. Eestis on vanema merekultuuri näiteid – sadamaehitisi, meremeeste maju, kirikute sisustust, laevaehituskohti jms.- säilinud Tallinnas, Pärnus , Narvas, Kuressares ja Haapsalus ning Ikla Kabli, Häädemeeste, Kihelkonna, Emmaste, Käsmu, Eisma jt. rannakülades. 1980 a-te algul tõhustus merekultuuri uurimine kogu maailmas. Eestis tegeleb sellega meremuuseum. Sügisel 1994 asutati Kuressaares esimene merekultuuriselts- Saaremaa Merekultuuri Selts (juhatuse esimees mereajaloolane B.Pao s.1931 1.2 MERESÕIDU AJALUGU.FOINIIKLASED JA NENDE PEAMISED TEGEVUSALAD Meresõidu Ajalugu Arheoloogid on avastanud Kreeta saarelt tõendeid sellest, et inimesed oskasid juba väga kaugetel aegadel merd sõita.

Merendus

226

doc

Portugali põhjalik referaat

3% 1940 7,722,152 13.1% 2001 10,355,824 5.0% Suurlinnad Alates 2001 aastast oli Portugalis kaks suuremat linnastut: Lissaboni pealinn (3,34 miljonit elanikku) ja Põhja-Littoral linna-pealinn (või Porto Metropolitan Linnastu) on 2.99 miljonit inimest. Koos omavad 58% kogu elanikkonnast. Lissabon 34 Linnastu: 3.34 million Pealinna piirkond: 2,641,006 Core vald: 564,657 35 Porto Linnastu:2.99 million Pealinna piirkond: 1,551,950 Core vald: 238,954 Suurimad linnapiirkonnad Kümme suurimat linnapiirkonda: 36 1.Lissabon ja tema ümbrus Lissaboni Pealinna piirkond 2.Porto ja tema ümbrus 37 3.Braga 38 4.Coimbra 39 5.Funchal 40 6.Setúbal 41 7.Póvoa de Varzim-Vila

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)