Alternatiivsed energiaallikad Eestis (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

ELEKTRIENERGIA TOOTMINE, TARBIMINE JA ÜLEKANNE

· tuumaelektrijaam, kus energia saadakse aatomi tuumade lõhustumisel · tuulepark, mis koosneb paljudest tuulikutest (tuuleturbiin + generaator) Hüdroelektrijaamu ning tuuleparke loetakse taastuvate energiaallikate (energiaallikas, mis taastub kõige rohkem ühe inimpõlve jooksul) hulka. 3 1. SOOJUSENERGIA EHK PÕLEVKIVIST SAADUD ENERGIA Enamus elektrienergiast toodetakse Eestis just soojuselektrijaamades, kus kütusena kasutatakse põlevkivi. Kütuse põlemissoojus aurustab vee ning tekkinud aur paneb pöörlema auruturbiini ja see omakorda generaatorit. Soojuselektrijaamad saastavad meid ümbritsevat keskonda põlemisjääkidega. Põhilised ettevõtted põlevkivist elektritootmissüsteemis on Eesti Energia AS ja tema tütarettevõtted (näiteks Eesti Põlevkivi AS toodab ning turustab põlevkivi)

Füüsika

11

doc

Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia

Saue Gümnaasium Energia probleemid Eestis täna ja tulevikus vr alternatiiv energia Referaat majandusõppes Saue 2007 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Energiakriis hetkel ..............................................................................

Majandus

13

doc

Taastuvenergia

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR NOORSOOTÖÖ JA TÄIENDUSÕPPE OSAKOND VEROONIKA MÄTLIK KNT-3 TAASTUVENERGIA VÕIMALUSED EESTIS REFERAAT JUHENDAJA: ENDA PÄRISMA TALLINN 2011 SISUKORD 1.TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD.....................................................................................4 1. 1. Päike energiaallikana...................................................................................................... 4 1.2. Tuuleenergia.....................................................................................................................6 1.3.Bioenergia......................................................................................................................... 7

Keskkonna ja loodusõpetus

49

docx

Huvi ja teadlikkus päikeseenergiast eesti elanike seas

Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam

Energia ja keskkond

31

odt

Taastuvenergia

............................................9 1.3 Tuul............................................................................................................................................9 1.3.1 Tuuleenergia eelised:........................................................................................................10 1.4 Biokütus...................................................................................................................................10 1.4.1 Eestis perspektiivseimad energiakultuurid:......................................................................11 1.4.2 Biokütuse eelised:............................................................................................................12 1.4.3 Biokütuse puudused:........................................................................................................12 1.5 Geotermaalenergia.......................................................................................

Teadus tööde alused (tta)

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................6 1.1 ENERGIAKASUTUS MAAILMAS JA EESTIS........................................................................................................6 1.2 MAA ENERGIAVARUD....................................................................................................................................10 1.3 ENERGIASEKTORI KESKKONNAMÕJUD...................................................................

Energia ja keskkond

71

docx

Ökoloogia konspekt

happelise depositsiooni kahjuliku mõju. Euroopas asuvad tundlikumad alad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa põhjaosas. Sageli hinnatakse saaste ulatust puude põhjal. Mõõduks puu tervisliku seisundi hindamisel on see, kui palju okkaid või lehti ladvaosa on kaotanud võrreldes terve puuga. 1989.aastal kaardistati kogu Euroopa. Selle põhjal võib väita, et olukord oli kõige rahuldavam Ukrainas ja kõige hulle Tsehhoslovakkias. Eesti oli keskmisel positsioonil. Hapestumist ei saa riik üksi likvideerida, sest õhusaaste ei tunne riigipiire. Vajalik on koostöö. Soome lämmastikusaaste analüüs: 20 ­ 40% pärineb oma maalt. 1977 aastal organiseeriti ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni poolt (ECE) Euroopa õhusaaste ja monitooringu hindamisprogramm (EMEP) 1985.aastal kirjutasid sellele alla 21 Euroopa riiki, nõustudes vähendama 1993.aastaks väävlisaastet 30% 1980.aasta tasemega võrreldes. 11 riiki

Keskkonnakaitse ja säästev areng

77

doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

energiakasutust ja töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või kaeveõõnete täitmiseks PILET nr. 2 1. NOOSFÄÄRI MÕISTE Noosfääri mõiste (kr. noos ­ mõistus + sphaira ­ kera) võeti 1920. aastatel kasutusele mitme autori poolt. Prantsuse filosoofi E. Le Roy (1870 ­ 1954) määrangu järgi on noosfäär süsteem, millesse kuuluvad tehnika ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane aineline tegevus. Autori arvates sobib noosfääri vasteks eesti keeles mõistuskeskkond, aga ka mõistusmaailm. 2. MEREKESKKONNA SEIRE KORRALDUS EESTIS Viimaste aastate olulisemad keskkonnamõjutused on seotud ehitustegevusega Muuga sadamas, Saaremaa sadamas ning Paldiski lõunasadamas. Samuti teostati merekeskkonnaseiret Naissaare liivamaardlas seoses liiva kaevandamisega Muuga sadama idaosa laiendamiseks. Seireid teostasid pädevad eksperdid Tallinna

Tehnoökoloogia

Kommentaarid (0)