Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse kordamisküsimused vastustega (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on majanduse põhiprobleem?
  • Mis on majanduse põhiküsimused?
  • Mis see on Milline valem?

Lõik failist

  • Mis on majanduse põhiprobleem?
    Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist
  • Mis on majanduse põhiküsimused?
    • mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik - ravimid, abivahendid , med. teenused
    • kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia . Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu
    • kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud
    • millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük

  • Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste
    Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad , flora , fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital – reaalkapital- hooned, seadmed , inimkapital koos teadmiste ja oskustega, finantskapital, ettevõtlikkus, info
  • MAA – maismaa pind, maavarad, taimed, loomad, territoriaalveed, õhuruum
  • TÖÖ – inimeste vaimsete ja füüsiliste võimete kogum
  • KAPITAL – varasema tootmisprotsessi käigus loodud tööprodukt, mida saab kasutada hüviste valmistamiseks:
  • reaalkapital e füüsiline kapital
  • inimkapital e inimene koos teadmiste ja oskustega
  • finantskapital on vajalik kahe eelneva kapitaliliigi hankimiseks
  • ETTEVÕTLIKUS – millegi uue välja töötamine või olemasoleva arendamine
  • INFO – võib väljuda ka tootmisprotsessist infona
  • Mikro - ja makroökonoomika erinevus. (Makromajandus tegeleb majandus agregaatnäitajatega)
    Mikroökonoomika- kodumajapidamised ja ettevõtted
    Makroökonoomika- riigi ja maailmamajandus uurib SKP, inflatsiooni, töötust e majanduse agregaatnäitajaid
    Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste (kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumist mitmesuguste valikute tegemisel. Ta uurib neid tegureid, mis mõjutavad majanduslikke valikuid ; seda, kuidas nende tegurite muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel , tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu , piirkulu jne
    Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut . Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne
  • Alternatiivkulu
    Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost ) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks
  • Vasakule Paremale
    Majanduse kordamisküsimused vastustega #1 Majanduse kordamisküsimused vastustega #2 Majanduse kordamisküsimused vastustega #3 Majanduse kordamisküsimused vastustega #4 Majanduse kordamisküsimused vastustega #5 Majanduse kordamisküsimused vastustega #6 Majanduse kordamisküsimused vastustega #7 Majanduse kordamisküsimused vastustega #8 Majanduse kordamisküsimused vastustega #9 Majanduse kordamisküsimused vastustega #10 Majanduse kordamisküsimused vastustega #11 Majanduse kordamisküsimused vastustega #12 Majanduse kordamisküsimused vastustega #13 Majanduse kordamisküsimused vastustega #14 Majanduse kordamisküsimused vastustega #15 Majanduse kordamisküsimused vastustega #16 Majanduse kordamisküsimused vastustega #17 Majanduse kordamisküsimused vastustega #18 Majanduse kordamisküsimused vastustega #19 Majanduse kordamisküsimused vastustega #20 Majanduse kordamisküsimused vastustega #21 Majanduse kordamisküsimused vastustega #22
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-09-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 215 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Triipz Õppematerjali autor
    Mikro-makro põhiküsimused

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    30
    pdf

    TTÜ MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA

    makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] vastuvõtuaeg: kolmapäeviti 18.30 ­ 19.30 X-228 lektor Raissa Kokkota ruum: X-228

    Astronoomia
    thumbnail
    32
    doc

    Mikro- ja Makroökonoomika mõisteid

    MÕISTED................................................................................................................2 1. Mikroökonoomika................................................................................................2 1. Majandusteaduse olemus............................................................................... 2 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem.............................................5 3. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism..........................................................7 4.Elastsus..........................................................................................................10 5. Tarbija valikuteooria alused.......................................................................... 11 6. Tootmiskulud..................................................................

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    thumbnail
    12
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika konspekt

    mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk ­ näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk ­ näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg ­ on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika ­ on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika ­ on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator ­ MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika ­ on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.

    Matemaatika
    thumbnail
    22
    doc

    Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

    Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertpankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. Tuludekulude ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg. Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse. Avatud majanduse korral tuleb ringkäiku lülitada ka eksport ning import, samuti välisinvesteeringud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ­ mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ­ mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majanduslike tegevuste tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    8
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika eksamiks kordamine

    Fiskaalpoliitika ­ valitsus kasutab majandustegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulude muutmist (automaatne või situatsioonikohane). Automaatne fiskaalpoliitika ­ stabilisaatorid ehitatud majandussüsteemi sisse, kindlustavad avaliku sektori kulutuste automaats emuutuse, kui kogutulu või töötus muutub. Situatsioonikohane fiskaalpoliitika ­ valitsuse spetsiifilised otsused või tegevused. Kui valitsus suurendab avaliku sektori kulutusi või vähendab makse, eesmärgiks majanduse laiendamine on eksapansiivne fiskaalpoliitika, kui eesmrgiks on majanduse kokkutõmbamine ja valitsus vähendab avaliku sektori kulutusi ja tõstab makse on kitsendav fiskaalpoliitika. 13. Raha ja pangandus Raha ­ likviidne finantsvara, mida kaupade ja teenuste ostmisel aktsepteeritakse kui vahetusvahendit. Bartertehing ­ kaupade ja teenuste omavaheline vahetamine.

    Micro_macro ökonoomika
    thumbnail
    14
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika põhjalik konspekt

    Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 12, 15 PT 1 Alternatiivkulu: on see tulu mis jääb saamata, kuna ressursse ei kasutatud paremini. Ceteris paribus ­ võrdsetel tingimustel Hüvised ­ kaubad ja tenused Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ­ ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria ­ Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro ­ uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne ­ nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus ­ nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver ­ näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga ­ tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele

    Micro_macro ökonoomika
    thumbnail
    19
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

    vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajal olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE

    Majandusteaduse alused
    thumbnail
    4
    docx

    Mikro ja makroökonoomika eksami kordamine

    Säästud (S), maksud (T) ja import (M) Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks

    Micro_macro ökonoomika




    Meedia

    Kommentaarid (2)

    Hey profiilipilt
    Hey: Aitäh, oli abiks.
    12:30 23-04-2012
    rosar profiilipilt
    rosar: ....nagu aitas
    17:30 04-12-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun