Eesti taimestik (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

18

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid.

Bioloogia

19

doc

EESTI TAIMESTIK

õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18. Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid.

Eesti loodusgeograafia

33

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi ­ mükoriisat · Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all · Kaunis kuldking · Rohekas käokeel · Laialehine neiuvaip  · Kärbesõis · Jumalakäpp · Tõmmukäpp · Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed · Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Eesti taimestik ja selle kaitse

68

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

 Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi – mükoriisat  Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all  Kaunis kuldking  Rohekas käokeel  Laialehine neiuvaip  Kärbesõis  Jumalakäpp  Tõmmukäpp  Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed  Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Loodusteadus

14

doc

Eesti taimed ja taimekate

karvu) või setetes säilinud organismirühmi (rohe- ja ränivetikaid, juurjalgseid, vesikirpe, dinoflagellaate). Palünoloogilise meetodiga on saadud suurem osa teabest taimestiku ja taimkatte arengust Eestis ning neid andmeid kasutavad omakorda loomastiku ja inimasustuse uurijad. Arktiline kliimaperiood. Viimase jäätumise mandrijää hakkas Eestis taanduma umbes 13 500 aasta eest. Lõplikult vabanes Eesti ala jääst umbes 11 000 aastat tagasi. Kasvas arktiline tundrataimestik. On leitud sammalde eoseid, vaevakase, lõikheinaliste ja kanarbikuliste õietolmu. Keskdrüüases levisid astelpaju, rabamurakas, selaginell, drüüas, efedra, rand-ogamalts, soolarohi jt. Subarktiline kliimaperiood, 11 800 - 10 000 BP 10 300 BP tekib Balti jääpaisjärvel ühendus Atlandi ookeaniga Kesk-Rootsis ja jääjärve tase alanes 25 m võrra, ühtlustudes maailmamere tasemega. Kujuneb soolane Joldiameri. Algas

Eesti taimestik ja selle kaitse

21

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm

Eesti taimestik ja selle kaitse

7

docx

Botaanika

radiaalsed, ksüleemi põhikudet on rohkem, trahheesid ja trahheiide on arvukamalt. Malts ja lülipuit ei eristu hästi. Epipleemi peal asuvad juurekarvad- koguvad keskonnast mineraale. Juurekasvu pole nendel, kellel on mükoriisa. Üheidulehelistel taimedel juure teiskasv puudub kuid nende juured võivad puituda ja tugevaks muutuda. Mesofüüdid- taimed kes on kohastunud kasvama niisketel aladel mõõdukas temperatuuris(enamus eesti taimi) Kserofüüdid- kuiva taluvad taimed. Kohastum. vee säilitamiseks.(lehed pasud, kutiikula/vahakihiga, lehed jäigad suure osa mesofülli tõttu). Okkad on tugevalr muundunud kseromorfsed lehed. Hügrofüüdid- niiskustaimed. Hüdrofüüdid- veetaimed. Leheepidermi rakud eritavad väljaspoole vaha ja kutiini(moodust. kutiikula) Kutiikula pinnal võib koguneda vaha. Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad.

Botaanika

126

docx

Biosüstemaatika botaanika osa

Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire; isendite tunnused l�

Mükoloogia

Kommentaarid (0)