Keskaja kirjandus (1)

Keskaeg ja Dante

Pidi looma tunde võimust. Jääb hilisema, gooti katedraali varju. Romaani stiil.- jääb kabelite ja katedraali vahele. Ülekaalus basiilika (ladina risti kujulise põhiplaaniga hoone). Romaani katedraalid on suurejoonelised ja massiivsed. Maa kohal kõrguva jumalariigi silmaga nähavad kehastused. Gooti stiil- kontraforsid (võimsad tugikapillaarid) eraldusid kiriku seinast. Vitrazid, arvukad tornid, taevasse tõusev peatorni teravik. Kõrgustesse püüdlev. Klassikalise keskaja sümbol: kõrgusse pürgivad tornid, gooti ehitusstiil, püüd tõusta vaimsetesse kõrgustesse. Ajastu erinevad suundumused: "Usun, kuna see on mõistusega seletamatu" -objekt käsitamatu. "Usun, et mõista" -Jumala olemasolu loogiline tõestus. Nii vaimu müstiline hoog kui taedusliku otsigu ratsionaalsus. *Tähtsad teosed Tertullianus "Kaitsekõne" Augustinus "Pihtimused" Boethius "Filosoofia lohutus" "Roomlaste teod" -proosanovellide kogumik 12. sajandil.

Keskaegne ja renessansskirjandus

Seisuslikkus Linnatänavad olid kitsad, turvalisuse Kadusid kirjaoskus, koolid, raamatukogud pärast suleti need ööseks, turuplats koos Ainsad kirjaoskajad vaimulikud katedraaliga, rüütlite linnamajad. Ladina keel Karnevalid - kujunes draamakunst, pea- Antiikkirjandus kui paganlikkus tegelane narr, tihti pilati kirikut Imalik kirjandus sai alguse rahvaluulest Kultuure oli vastavalt seisustele - kiriklik, Kujunesid rahvused oma keele ja rüütli- ja linnakultuur kultuuriga Seisuslikkus - vaimulikud, aadlikud, Romaani keeled ja rahvused kujunesid Rooma talupojad, rüütlid riigi põhiaadel tänapäeva Itaalias, Rüütlikultuuri õitseng 12. sajand - maise Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis

Emakeele arvestus

EMAKEELE ARVESTUS 1. Keskaja kirjanduse ülevaade, periodiseering, kuulsamaid inimesi ja kirjanikke Keskaeg oli ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Keskaeg kestis 5.-15. Sajandini, algas 476 pKr Rooma keisririigi lagunemisega ja lõppes 1492 pKr, mil Kolumbus avastas Ameerika. Periodiseering: varakeskaeg (5.11. sajand), kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp), hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus). Keskaja kirjandus on tugevalt seotud ristiusustamisega. Mõjutused on järelkaja antiikmaailmast, rahvalood, piibel ning ristiusk. Kirjanduszanrid: Proosas: romaan, novell. Lüürikas: sonett, ballaad, romanss. Draamas: müsteerium, miraakel, farss.. Tekivad rõhuline silbisüsteem ja lõppriim. Suur tähtsus oli eepikal ja saagadel. Martin Luther (teesid, 1517). Kolumbus (Ameerika avastamine 1492). Egill Skallagrimson (skald-islandi laulik), Benoit de Sainte-Maure (rüütliromaan

Keskaja kirjandus

saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal tempel, preester ja ohver, kuid nüüd otsene kontakt hingega. · 14. saj oli kirik kaotanud oma moraalse prestiizi · ?

Keskaja kirjandus

on osvad sepad. Ja saatuse valdjataridest nornidest. Puuduvad läbinisti head ja halvad tegelased..Surmavaen ja kättemaks on tavaline,milles puudub halastus. Samas ei puudu kõlbelised väärtused-tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. "Vanema Edda"kangelaslaulude aines on suures osaspärit Lõuna Saksa aladelt.,sarnane 13.saj.loodud "Nibelungide lauluga." Edda lauludes puudub riim, rütm saavutati tänu rõhkudele ja alliteratsioonile. 1.3.Anglosaksi eepos "Beowulf" keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele.Käsikiri pärineb Inglismaalt, kuid sündmused hoopis Taanis ja Lõuna Rootsis.Kangelane Beowulf on Lõuna Rootsi vägilane ja hilisem kuningas, kuid ei ole ajalooline isik.Teos on tunduvalt leebem kui islandi eepika.Rohkem kui 3000 värssi sellest, kuidas kanglane võitleb lohedega. Erinevalt teistest tuntumais eepostest ei ole siin tegu jumalate ja kangelastega vaid

Eesti keel

Keskaeg

4 evangeeliumi (Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium) Apostlite tegude raamat- Piibli samanimelise raamatu ja apostlite kirjade kommentaar. Kuna apostlite elutööks oli evangelisatsioon, siis on ka raamatu peamiseks sisuks misjonitöö, esitatuna Pauluse, Peetruse, Johannese ja teiste algristikoguduse juhtide elu ja tegevuse kaudu. Prohvetid- Jumala sõnumi edastajad 21 kirja Ilmutusraamat- Uue Testamendi ja seega kristlaste Piibli viimane raamat Kirjandus Pühakute elulood (sisult sarnased, rahvakirjad) Armastatud olid lugulaulud, kangelaseeposed, mis rääkisid rahva parema osa vägitegudest. Peategelane oli valmis riskima (vaenlased, lohed, koletised) ,,Rolandi laul''- vanim prantsuse eepos. On ühe poeedi looming, mis põhineb muinasprantsuse luulepärimusel. Augustinus- kristlik kirjanik Usku ei saa seletada, põhjendada Markuse ja Aureliuse monoloog Keskajal olid filosoofid mõttetud targutajad.

Kirjanduse KT

kole, vana, krimpsus. Lancelot nõustub nõiaga abielluda, nõid ütleb „Naised tahavad oma elu üle ise otsustada”. Artur edastas nõia tarkuse kuningale. Lanceloti ja nõia pulmad- öösel oli nõia asemel imekaunis naine ja ütles: poole ööpäevast saan olla ilus ja pool nõid, sina saad otsustada kas ma olen öösel ilus või nõid. Lancelot ütles, et laseb naisel ise otsustada, nõid tegi end igaveseks ilusaks. Moraal- kui naistel ei lasta otsustada lähevad asjad käest ära. 7. KIRJANDUS KESKAEGSES LINNAS (FABLIOO, ŠVANK, NOVELLA, VAGANT, GOLJAAR) Külad kasvasid linnadeks ja linnades tekkis ühiskondlik kihistumine (kaupmehed, talupojad). Kaupmehed said väga rikkaks, aga seisus luges rohkem. Neid ei peetud vaimulike ja aadlikega võrdseteks. Linnakodanikud ei olnud rahul. Kujunes fablioo – humoorikas, naljatlev jutt, mis võis olla ka sotsiaalne – ühiskondlikult pilkav. Pilgati nt ahnust, silmakirjalikkust, liiderlikkust. Pr.m

Kirjanduse konspekt

Sellele zanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. (lugemik 120-121) · SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega. · TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib. · ITK - leinalaul, pühendatud austatud surnutele. · ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. (paberil)