SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse kodifikatsioon, mis kehtestab uute põhimõtete alusel reeglid majandustegevuses osalejatele esitatavate juriidiliste nõuete ning ettevõtjate registreerimise osas. Seadus hõlmab mitmeid varem valitsuse määruste tasandil reguleeritud (näit. aktsiaseltsid) või sootuks reguleerimata valdkondi (näit. nime kaitse, filiaal, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, prokuura, FIE jne). Seadustiku põhiideeks
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................
lõpetatakse selle suurendamine puhaskasumi arvelt. Reservkapital võib kasutada kahel otstarbel: kahjumi katmiseks ja aktsia- või osakapitali suurendamiseks. 4.2 Aktsiaseltsi juhtimine. 15 Aktsionääril on võimalus kasutada oma õigusi aktsiaselltsi suhtes ainult üldkoosolekul osalemise kaudu. Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekkul, kusjuures üldkoosolek on aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan (ÄS § 290 lg 2). Aktsiaseltsi juhtimisorganiteks on juhatus ja nõukogu. Aktsiaseltsi juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi (ÄS § 306 lg 2), kusjuures juhtimisel peab ta kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest, esindamisel on piirang aga tehingutele, mis väljuvad aktsiaseeltsi igapäevase majandustegevusee raamest, neid tehinguid saab juhatus teha vaid nõukogu nõusolekul. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Sellest tulenevalt on juhatus nõukogu ees
Selge, et nad ei suuda ise juhtimist korraldada ja tuleb leida abivahendid, et tegelt saaks seda teha. Abivahendiks on see,e t moodustatakse juhtorgan. On olemas kindel struktuur, mille järgi peavad juhtorganid moodustuma. Se eon imperatiivne. Struktuurinormid, sõltumata ühingust, tuleb juhtorganeid samamoodi moodustada. AS organeid on 3: - üldkoosolek - nõukogu - juhatus Nõukogu ülesanne on olla aktsionäride käepikendus ja kontrollida, mida juhatus teeb. Juhatus juhtimisorgan. 15 Maailmas on ka teine süsteem, kus kaheastmelist juhtimists el kujul pole, nt USA aktsionärid, board of directors. Nende ühingut juhib aga tegelikult CEO tegejuht, kelle käitumist reguleerib leping. Pole organite struktuuris sees. Nende direktorite nõukogu jääb meie nõukogu tasemele ja nende tegevjuht täidab meie juhatuse funktisooni. USAs võb ainuke organ tegelda juhtimisküsimustega ja CEO võib olla ka organi liige
Aktsiate eest võib tasuda kas rahaga või mitterahalise sessemaksega. Mitterahalise sissemaksega võib tasuda, kui see on põhikirjas ette nähtud. (Kiris, 2012, 220-221) Juhtimine Aktionäril on võimalus kasutada oma õigusi AS-i suhtes üldjuhul ainult üldkooolekul osalemise kaudu. Seaduse kohaselt teostavad aktsionärid oma õigusi AS-is aktsionäride üldkoosolekul, kusjuures üldkoosolek on AS-i kõrgeim juhtimisorgan. AS põhikirjaga võib ette näha, et aktsionärid võivad koosoleku päevakorras olevate punktide kohta koostatud otsuse eelnõusid hääletada elektroniiste vahendite abil. (Kiris, 2012, 227) Aktsia ja selle liigid Aktsia (inglise keeles share, stock) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi.7 Aktsiate liigid 7 https://et.wikipedia.org/wiki/Aktsia 16
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku esinduse poolt. D. Sei
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik Riik, mis territor
Kõik kommentaarid