Perekonna seadused (0)

Sarnased õppematerjalid

30

doc

ISA ROLL LAPSE KASVATAMISEL

koos lastega ja võtavad ette erinevaid rekreatsioonialaseid tegemisi. Isade toetava tegevuse tulemusena laste kasvatamisel on lastel täheldatud paremaid tulemusi koolis ja eakaaslaste grupis. Vanasti oli perekonnasüsteem täiesti erinev praegusest. Umbes pool sajandit tagasi oli isa roll perekonnas kõige tähtsam. Paljusid, kui mitte kõiki asju tehti nii nagu isa seda ütles ja tahtis. Mees oli perekonna pea, kes vastutas pere toimetuleku eest, lahendas erinevaid perekonna probleeme ja küsimusi, vastutas perekonna heaolu eest, oli üks tähtsamatest isikutest peres. Isa oli lastele eeskujuks, keda nad imetlesid ning ta näitas neile teed kodust välja, elukutse juurde ja ühiskonda. Varasem elu ühiskonnas oli selgem ja kindlaks määratum. Elul oli selge suund ja piirjooned. Väärtuste maailm tugines paljuski kodule, usule ja isamaale. (Myllärniemi, J. 2010) Tänapäeval on austus vanemate ja autoriteetide vastu kadunud (Myllärniemi, J. 2010).

Sissejuhatus kasvatusteadusesse

3

doc

Isa roll perekonnas

erinevaks tüübiks: 1. Eemalolev isa ei pruugi olla füüsiliselt lapsest eemal viibiv isa küll aga psühholoogiliselt eemalolev. Tema jaoks ei ole isadus psühholoogiliselt oluline. Tal ei ole eeldusi selleks, et võtta vanemaks olemisega kaasnevat vastutust teise inimese eest. Selline mees ei pea isaks olemist mehelikkuse osaks, ta on lapse suhtes jahe ja tõrjuv. 2. Traditsiooniline "vanaaegne" isa, kes hoolitseb oma perekonna eest suurniku moel. Isadus on säärase mehe jaoks lihtsalt perekonna olemasolu, ilma et perekond ja isadus moodustaksid olulist osa tema meesidentiteedist. Ta on enamasti karistaja ja oluliste otsuste tegija. Selline isa ei loobu mitte kunagi oma harrastustest või karjäärist perekonna heaks. Selline roll ei pruugi olla alati mehe enda vabatahtlik valik, vaid ühiskondlik enesestmõistetavus, millega ta siiski sisimas rahul ei ole. 3. Toetav isa

Perekonnaõpetus

14

doc

Mees ja perekond: isadus

Koduasjades kaasarääkija (aktiivne isarolli täitja, lastega tegeleja, kasvata-ja) Traditsiooniliselt pereliikmetele turvatunde pakkuja Perekonna esindaja Ohu- ja vägivallaallikas väljaspool kodu (lei- ( ning kohati meedia vateenija, asjaajaja, võimendab üle-liialt, mis maksu maksja jne.) muudab ühiskonna eelarvamuslikkuks meeste suhtes)

Sotsioloogia

11

docx

Isadus

Siin määratletakse meest isana juhul, kui laps näeb temas isa ning tal on isaga püsiv usalduslik kontakt. Psühholoogilise isaga suhtleb laps pidevalt. Tänapäeval ei pruugi need erinevat tüüpi isadused aga alati kattuda. Näiteks kui mehel on enam kui üks paarisuhe, siis võib peres olla sageli puudu üks bioloogiline vanem. See on ka üks põhjusi, miks üha enam on hakatud rõhutama psühholoogilist isadust. Isal on perekonnas täita oluline, mitmekülgne roll. Kuna perekonna kontekstis toimub pidev vastastikune mõju, on üksüheseid seoseid raske välja tuua. Samas rõhutatakse isade rolli eelkõige majandusliku toetuse tagamisel ning perekonnas üldise emotsionaalse õhkkonna kujundamisel. Igas kultuurikeskkonnas on oma ettekujutus "heast isast". Sotsiokultuurilised normid määravad suurel määral isarolli, see mõjutab pereprotsesse ja see omakorda lapse arengut. Viimastel kümnenditel on laienenud isaduse mõiste ja paljud isad soovivad seotust

Perekonnaõpetus

11

rtf

Isa roll lapse arengus

Ema ja isa mõjutavad oma lapsi üpris sarnasel moel ja vanemlik soojus, hoolitsus ja lähedus on seotud positiivse tulemusega lapse arengus, ükskoik kas hooldaja on ema või isa. Isa isiklikud iseloomujooned ei olegi nii tähtsad kui isa-lapse vahelise suhte tunnused. Samamoodi ei ole isa ja lapse koosveedetud aja kogus nii tähtis, kui on see, mida nad selle koosveedetud aja jooksul teevad ja kuidas nad omavahelisi suhteid hindavad. Samas pole ka omavahelised suhted nii tähtsad kui perekonna kontekst. Positiivne isa-lapse suhe ilmneb tõenäolisemalt siis, kui isa suhe oma partneri ja ka teiste lastega loob hea perekonnakonteksti. Ei tohi unustada, et isal on peres mitmeid rolle ja edu kõikides nendes rollides mõjutab viisi, kuidas ta mõjutab oma laste arengut ja nende kohanemist. Isal on lastele kasutoov mõju, kui tal on kõikide lastega positiivne suhe, kui ta on asjatundlik ja rahulolev oma töös, kui tal on edukas ja toetav partner, jne.

Perekonnaõpetus

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

Vanemad jäävad kuni lapse täiskasvanuks saamiseni talle oluliseks hariduse, karjääri ja sissetuleku valdkondades (Sotsialiseerumine). Euroopas on perekonnasuhted ja -struktuurid viimase mõnekümne aasta jooksul muutunud rohkem kui varem sajandite vältel. Perekonnatüüp on nihkunud kiriklikust abielust vaba kooseluni, mille esinemissagedus niihästi seadusliku abielu eelse vormiga kui ka selle asendajana suureneb kogu Euroopas. Kunagise ühe leivateenijaga lasterohke perekonna asemel domineerib tänapäeval kahe leivateenijaga lastetu, ühe- või kahelapseline perekond. Lisaks kahe vanemaga perekonnale levib üha sagedamini ühe vanemaga perekond. Laiendatud pered, kus elavad koos vanavanemad, vanemad ja lapsed, on muutunud järjest harvemini esinevaks, vaatamata sellele, et vanema põlvkonna keskmine eluiga kasvab (Kutsar: 3). Lapse normaalne kasvukeskkond on perekond ja kodu, mis moodustavad olulise osa last ümbritsevast keskkonnast

Perepsühholoogia

8

docx

Perekonna tähtsus lapse arengukeskkonnas

Lastele kõige väärtuslikum vanematepoolne investeering on ema-isa aeg. Kuid on tavaline, et lapsevanemate päevakava on väga tihe ning see, millest just puudust kipub tulema, ongi aeg. Sellega puutun sageli kokku seoses oma tööga, nähes kui väga lapsed vajavad vanemate tähelepanu ja kui väga nad hindavad koosoldud aega. Tuleb ju kümne küünega kinni hoida töökohast ning teha ka lisatunde, et pere majanduslikult kindlustatud oleks. Kui ühiskond minetab perekonna kui esmase väärtuse tähtsuse ning rõhub enam materiaalsele heaolule ning tarbimisühiskonnale loomuomaselt heaolu kasvatamisele, siis selle virr-varri sees on ka lapsevanemad jäänud kaugemaks oma kõige väärtuslikumast varast— lastest. Lapsed, kelle vanemad nende jaoks aega ei leia, on oma arenguteel pigem üksi. Nad ei saa selgitusi ei neid ümbritsevale (tänaval kaklevad poisid, pahur poemüüja, punase tulega teed

Arengupsühholoogia

11

doc

Armukadedad lapsed

õel või vennal aidata beebi kingitusi avada ja neid talle näidata. Sõpru ja sugulasi tuleks teavitada sellest, et kingitusi võiks tuua ka suuremale lapsele, nii ei teki tahaplaanile jäämise tunnet. Laps võib küll olla beebist vanem , kuid siiski vajab ka individuaalset tähelepanu. Iga lapsega eraldi aega viites saab vanem keskenduda laste vajadustele ning kurssi viia end lapse tunnete ja muredega, mis ei pruugi suure perekonna puhul esile kerkida koduses keskkonnas. Probleeme tuleb lahendada, mitte neid eirata. Lastele, kes võitlevad meeletult vanemate tähelepanu pärast, tuleks midagi ette võtta. Üheks võimaluseks oleks kehtestada taimeri süsteem. Taimer määrab ära, millal on tema kord , mil ta on vanema tähelepanu keskpunktis. Selline süsteem õpetab lapsi jagama. Kaklemine ei lahenda midagi, seega lahingute asemel

Psüholoogia

Kommentaarid (0)