Kirjanduse kt materjal (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

rtf

Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia)

Kirjandus

15

doc

Eesti kirjandus 1905-1920

Eesti kirjandus 1905 ­ 1922 20. sajandi algus oli uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890datel aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algus aastail. Teostele annavad värvi üheltpoolt naturalistlikkud kujutus elemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 ­ alustas oma tegevust Noor-Eestirühmitus. 1906 ­ Hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus 1906 ­ Avati Tartus esimene eesti õppekeelega keskkool nimega Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasium. Tasuti ka õppemaksu.

Kirjandus

4

doc

Rühmitused

Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater ­ Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ­ ,,Enam kultuuri! See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimus. Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks" (Gustav Suits).

Kirjandus

8

pdf

Eesti aja rühmitused

ennast kordama. Tahtsid Eesti kirjandus rikastada nö Euroopa tuultega. Pidasid tähtsaks linnastumisest ning ei arvanud suurt rahvakultuurist. Pidasid rahvuslikku romantismi algeliselt. Enesehinnang oli kõrge ja pidasid end ideaalharitlasteks. Ideaaliks pidasid Liivi ja tõstsid esile Petersoni. Liikmeteks olid Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, J.Aavik, Triik, Linde, K.Mägi, K.Raud. Albumites astus ülesse ka Enno, Haava, Liiv, Under, Oks. Noore-Eesti elavdas Eesti kultuuri, tõstis kirjanduse vormi-ja stiilikultuuri, elavdas kunstielu, tõstis raamatukujunduse taset, arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara, tutvustas Eesti lugejaskonnale filosoofilisi suundi, Noor-Eesti hoolitses J.Liivi teoste eest. 2.Friedebert Tuglase looming, novellid, romaan „Väike Illimar“. Mis on novell? Näited Tuglase loomingus domineerivad suuresti novellid. Oma loominguid ta hakkas kirjutama juba päris varajases eas. Novellid on täis õudusi ja katastroofilisi lõppe

Eesti keel

8

docx

Eesti kirjandus 1905-1922

Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis vene ühiskondliku tõusu aeg. 1880-tel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt pool naturalistlikud kujutus elemendid teisalt romantilised meeleolu paisutused. 1905 ­ alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus 1906 ­ hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 ­ avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium. 1906 ­ rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.

Kirjandus

7

doc

Eesti Ärkamisaja Luuletajad

tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910­1919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti ulatuslikes kompositsioonides, mis ta algupäraste regivärsiliste laulude liitmisel lõi,

Kirjandus

4

rtf

Kirjandus 1905 - 1934

peres. õppis Tartu Kroonu Gümnaasiumis 1894-1906. Valdas palju keeli (saksa, vene, prantsuse, soome, kreeka). Andis saksa ja prantsuse keele tunde. 1899 debüüt luuletusega "Vesiroos". Lõpetas gümnaasiumi kuldmedaliga. Õppis TÜ-s. kirjanduslugu ja esteetikat, lisaainetena soome keelt ja folkloori. Täiendas end Helsingi Ülikoolis. Esimene luulekogu 1905 Soomes "Elu tuli". Lõpetas ülikooli 1910 ja läks tööle Helsingi Ülikooli juurde. 1915. TÜ Eesti kirjanduse lektor. Gustav suits pani aluse eesti kirjandusteadusele. 1944. pages Eestist Rootsi. Maetud Stockholmi metsakalmistule. Luulekogus "Elu tuli" on noorusetemaatikat ""Oma saar ja "Nooruse aeg")(optimism, armatusluule, elujõud), pühendusluulet ("Üks ennemuistne lugu", "Käkimäe kägu"). 1913 luulekogu "Tuulemaa" ajaluule ("Laul Eestist", "Sügise laul", "Soolaugastel", armastusluule ("Valge käsi", "Kohtamine", "Maikellukesed"), koduteema ("Kerko kell")

Kirjandus

3

odt

Eesti kirjandus 20. sajandi I poolel

1. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik 2. Eduard Vilde: Aastatel 1878­1882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis

Kirjandus

Kommentaarid (0)